Klassikalise jooga juhendaja Sirle Pedajas sõnab, et jooga on golfimängijale suurepärane valik. “Kõike, mida golfimängijal on vaja, on võimalik joogaga “treenida”. Joogas on suur rõhk meele keskendumisel, tähelepanu juhtimisel ja visualiseerimisel,” selgitab ta ning soovitab seda golfimängijal proovida.
Jooga on golfimängijale väga kasulik
Pedajas selgitab, et joogapraktika aitab golfimängijal ka oma keha asendit tasakaalustada. Golfimängijatel on keha asend mängu ajal palju rotatsioonis, koormust saab rohkem keha üks pool ning vigastustele on altid õlg ja randmepiirkond. Joogaga on võimalik golfimängust tekkinud pingeid vabastada ning kasutada mitmeid kompenseerivaid asana’id ehk asendeid. Samuti on võimalik keha teist poolt tugevdada ebasümmeetriliste asanatega ning seejärel teha kogu keha sümmeetriline tasakaalustus.
“Eriti soovitan golfimängijatele individuaalseid praktikaid, mis võtavad arvesse konkreetse inimese konkreetse ajahetke vajadusi, aitavad kas tõsta toonust ja keskendada meelt või hoopis lõõgastuda ning vabaneda ülepingetest. Eesmärk on alati leida tasakaal ja heaolu nii kehas kui meeles,” räägib ta. Paljud on öelnud, et golfimäng on kui meditatsioon.
Pedajas kinnitab, et golfi on kindlasti võimalik mängida, olles meditatiivses seisundis. See on justkui omaette jooga, sest golfi mängides kehtivad samad põhimõtted nagu joogaski. Hea golfimängija meel on keskendunud, ta on täielikus kohalolus ja ta juhib teadlikult oma tähelepanu. Seda meeleseisundit saab Pedajase sõnul nimetada ka joogaseisundiks. “Mediteerides me vaatleme mingit objekti, keskendume oma meelega sellele ning ühel hetkel, täielikus kohalolus olles, tekib meditatiivne seisund, vaikib kõik muu ümber ja meeles ning sa justkui saad selle objektiga üheks. Usun, et mitmed golfimängijad tunnevad selle seisundi ära. Nad teavad, kuidas on olla täielikult kohal, keskendunud ja justkui üks selle palliga, väljaga ning eesmärgiga,” märgib ta.
JOOGAL ON VÄGA MITMEID FÜÜSILISI KASUTEGUREID, MÕNED OLULISEMAD NEIST:
- Ühenduse loomine oma kehaga
- Keha liikuvuse parandamine
- Rühi parandamine
- Tasakaalu ja painduvuse suurendamine
- Valude leevendamine erinevates kehapiirkondades
- Keha tugevdamine, lõdvestamine, ergutamine või mida parajasti inimene vajab, et ta ennast paremini tundma hakkaks
- Kehas energia liikuma panemine ning blokeeringute vabastamine
- Läbi hingamise keha avamine, ruumi juurde loomine
- Vererõhu reguleerimine
- Lümfisüsteemi stimuleerimine
- Õnnehormoonide tootmine jpm
Jooga päritolu ja kasutegurid
Pedajas räägib, et klassikaline jooga põhineb 2000-2500 aastat vanadel õpetustel, mille aluseks on Patanjali joogasuutrad ja mida anti ajastule kohaselt edasi õpilaselt õpetajale suulisel teel ja läbi praktikate. Tänapäeval on tuntuimad klassikalise joogatraditsiooni edasiviijateks ja kaasajastajateks olnud Tirumalai Krischnamacharia (1888-1989) ning tema poeg TKV Desikachar (1938-2016). Tihti viidataksegi traditsioonilisest joogast rääkidest Krischnamacharia liinile.
Sellest ajast alates on nende suutrate järgi elanud ning praktiseerinud väga suur hulk joogisid ning nende õpetuste paikapidavust ning universaalsust korduvalt kinnitanud. Ka tänasel päeval nendesse suutratesse süvenedes on tunne, nagu loeks kaasaegset teksti, sest inimene oma olemuselt on sama nii sajandeid tagasi kui praegu.
Kuigi tänapäeval mõistetakse jooga all peamiselt
teatud kehalisi asendeid ja harjutusi ja paljud inimesed käivad justkui “joogatrennis”, on Pedajase sõnul tegelikult jooga peamine eesmärk teha tööd oma meelega.
Asanapraktika ehk töö keha ja asenditega on joogapraktika nn jäämäe tipp, sest tegelikult tehakse tööd ka kõikidel teistel tasanditel.
Üheks olulisemaks eesmärgiks on vaigistada oma igavesti lobisev meel.
Üheks olulisemaks eesmärgiks on vaigistada oma igavesti lobisev meel. Pedajas selgitab, et kui meie meel on pidevalt lappavas seisus, stressis, kurnatud, raskuses või täidetud miljoni väikese asjaga, on sellel meelel väga raske rahuneda, leida tasakaalu, näha selgelt, keskenduda ja kuulata oma sisemist kompassi, mis tegelikult alati teab õigeid vastuseid. Jooga läheneb inimesele holistiliselt – mõjutades oma keha, mõjutame hingamist, oma meelt, oma emotsioone ja kõiki teisi sügavamaid tasandeid.
“Kõige peamisem, mida me joogat praktiseerides saavutame, on ühendus iseendaga, ühendus oma keha, meele ja emotsioonide vahel, enese tundmaõppimine, mustrite muutmine, seeläbi kannatuste vähendamine ja liikumine vägivallatul ning kindlal sammul tervise, selguse ja kerguse poole,” räägib Pedajas.
LISAKS SELLELE, MIDA HEAD JOOGA FÜÜSILISEL TASANDIL TEEB, ON JOOGA KÕIGE SUUREMAD KASUTEGURID NÄHTAMATUT LAADI:
- Loob ühenduse oma kehaga, hingamisega, meelega ja emotsionaalse tasandiga
- Harjutab tähelepanu keskendumist ning kohalolu kogemist
- Loob kogemuse märgata ennast selles hetkes täpselt sellisena, nagu sa oled
- Õpetab märkama iseenda tegelikke vajadusi
- Vaigistab meelt ja loob tasakaalu
- Loob selgust ja kergust
- Aitab saada teadlikuks iseenda mustritest ja luua uusi mustreid
- Mõjutab sügavamaid kihte
- Õpetab tähelepanu juhtimist ja millelgi oma tähelepanu hoidmist
- Suurendab inimese enesekindlust ja õnnetunnet
- Aitab tõsta teadlikkust ning jõuda lähemale iseendale, sellele, kes ma päriselt olen.
Klassikaline jooga kasutab oma praktikates lisaks asana– (ehk asendi-) praktikale ka pranayama‘t ehk hingamispraktikaid, meditatsioone, visualiseerimist, heli, mantraid ja teisi joogavahendeid. Joogavahendite valik sõltub inimesest ning praktika eesmärgist. “Oluline on märkida, et klassikalises joogas pannakse erilist rõhku asendite ja hingamise koostoimimisele – ehk oluline on, millise hingamisega (sisse- või väljahingamisega) ja millist liigutustejada jälgides minnakse asendisse. Sealjuures arvestatakse iga inimese individuaalsust nii hingamisrütmi kui asana‘te sooritamise võimekuse ja eripärade osas,” sõnab Pedajas.
Asana definitsioon Patanjali suutrate järgi – Sthira Sukham Asanam – on teadlikult piisava pingutusega mugavalt asendis olemine. See, milline on piisav pingutus konkreetses asana‘s, on igaühe jaoks väga erinev.
Asana‘te sooritamisel ei ole vaja saavutada ideaalset visuaalset poosi ja olla hästi paindlik. Oluline on selles asana‘s olles saada kätte asana funktsioon, st mis on selle asana mõju kehale. Klassikalises joogas pannaksegi sellele just erilist rõhku. Ja et asana‘st parim võimalik mõju kätte saada, kasutatakse vajadusel modifitseeritud asendeid igast inimesest lähtuvalt. “Muutused hakkavad toimuma siis, kui me teeme praktikat teadlikult. Meie prana ehk energia voolab sinna, kuhu läheb meie tähelepanu. Kui tähelepanu keskendub valule, vägisi mingi poosi hoidmisele, mis tegelikult funktsiooni ei täida, kui on liiga raske või liiga kerge, siis on meelel väga raske jääda keskendunud seisundisse. Tähtis on see, et on enda jaoks piisav pingutus, kuid samas on mugav ja meel püsib tegevuse juures. Et muutuseks saaksid toimuda, tuleb järjepidevalt praktiseerida, harjutada, tähelepanu suunata ja hoida. Siis toimuvad ka muutused sinu sees. Ja kui muutused toimuvad sinu sisemaailmas, siis saab välismaailm neid ka vastu peegeldama hakata,” räägib Pedajas.
Kuigi klassikalise jooga põhitõed ja asana’d on kõigi teiste joogastiilide alustalad, on klassikalise joogapraktika eeliseks just nende põhitõdede ja põhifunktsioonide edasiandmine jooga praktiseerijatele ning individuaalne lähenemine inimese valmisolekust ja eesmärkidest lähtuvalt.
Jooga sobib inimesele, kes on valmis iseenda sisse vaatama
“Sooviksin siinkohal öelda, et jooga sobib kõigile, kuid päris nii see ei ole. Kui me räägime inimestest nende vanusest, kehakaalust, kehalisest võimekusest ja tervislikust seisundist lähtudes, siis jooga sobib kõigile. Igale vanusegrupile ja kehalisele võimekusele on võimalik imehästi sobivad praktikad luua. Osade tervislike seisundite puhul ei ole grupitunnid võimalikud või soovitatavad, kuid siis on võimalik abi saada joogaterapeudilt, kes koostab individuaalse joogapraktika – isegi kui see on “vaid” hingamine või visualiseerimine,” nendib Pedajas.
Ta lisab, et on siiski võimalik, et joogapraktika ei sobi inimestele, kes ei ole valmis iseenda sisse vaatama ja iseendaga tööd tegema. Tehes tööd keha tasandiga, mõjutame me alati ka teisi tasandeid, ning seal võivad hakata pinnale kerkima teemad, millega kõik ei ole valmis tegelema. Kes on aga valmis, siis on see äärmiselt tänuväärne võimalus saada teadlikuks oma mustritest ja alateadvuses peidus olnud programmidest, mis meid ei teeni ning võivad olla takistuseks meie teel selguse, kerguse, rõõmu, tasakaalu ning keskendunud meeleni.
Jooga on väga sobiv viis püsivuse ja järjepidevuse harjutamisega alustamiseks.
Samuti ei ole jooga parim valik inimestele, kellel ei ole püsivust ja järjepidevust. Jooga on kogemuslik ja töötab läbi pideva regulaarse praktiseerimise – seeläbi saavutatakse ka tulemusi. Küll aga rõhutab Sirle Pedajas, et jooga on väga sobiv viis püsivuse ja järjepidevuse harjutamisega alustamiseks.
Tekst: Monika Kuzmina, Merje Miller
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
