Foto: Virge Viertek
Maailmas on neli piirkonda, kus on kõige enam üle saja-aastaseid inimesi, kes on ka vanuigi hea tervise juures. Need nn sinised tsoonid asuvad Sardiinia mägedes, Jaapani Okinawa saarel, Loma Linda linnas Kalifornias ning Nicoya poolsaarel Costa Ricas. Kõigis neis paigus elavate inimeste elustiilis on midagi ühist: nad söövad vähe, toit koosneb peamiselt puu-, aed- ja teraviljadest ning tarbitakse väga vähe liha. Need inimesed on kogu elu olnud väga liikuvad, samamoodi vanemas eas.
Enamasti on nad pereinimesed, kes on lähedases ühenduses kogu kogukonnaga, keda mõnel pool seob ka ühine religioon. Kuigi Indias pole ühtki “sinist tsooni” ja sellel on palju sotsiaalseid, majanduslikke, keskkondlikke ja muid põhjuseid, on siiski elustiililt kõik need märksõnad vägagi joogalikud. Ka lõpptulemus – pikk elu hea tervise juures – on joogaga tegelemise, sellise elustiili ja mõtteviisi tulemus.
Tavaliselt alustatakse joogaga tegelemist füüsilisest joogast ja see on väga tervitatav ning annab kiiresti nähtavaid-tuntavaid tulemusi. Enesetunne, vastupidavus, tasakaal, koordinatsioon ja painduvus paranevad, energiatase tõuseb ja üleüldine heaolutunne muutub valdavaks. Jooga juurde kuulub veel ka taimne toit, regulaarne lõõgastumine närvisüsteemi tasakaalustamiseks, energiat andvad ja toksiine väljutavad hingamisharjutused ning mediteerimine. Tänaseks on teaduslikult tõestatud, et mediteerimine tugevdab immuunsüsteemi enamgi kui füüsilised harjutused. Lisaks parandab mediteerimine keskendumisvõimet, annab visualiseerimisoskuse, puhastab alateadvust ja maandab pingeid.
Jooga juurde kuulub ka teatud vaade elule ja maailmale. Jooga pole religioon, aga joogalikud väärtused on ehk olnud aluseks ka religioonidele, mis on 10 000 aasta vanusest joogast tunduvalt nooremad. Kindlasti on joogaga tegelevate inimeste eluteedel väljakutseid, kuid kuna joogas nähakse ka eluraskuses mingit sügavamat mõtet, suuremat pilti, siis muudab see raskuse talutavamaks. Joogalik maailmavaade annab elule sügavama tähenduse ja mõtestatuse ning katsumused saavad teise värvingu. Samamoodi ei häiri väikesed asjad ja sa lihtsalt ei lase oma alateadvusel reageerida kõigele. Kui leiad väliskeskkonnast mingi häirija või ärritaja, vaatad pigem endasse. Oleme inimestena paljuski oma ihade, mõtete ja emotsioonide orjad. Seda õpetatakse joogas kohe alguses, et eluratsu kutsariks peab ikka olma meie hing ja ohjad peavad eluratsul ikka hoitud olema.
Jooga puhul on hea, et saab ise valida, kas alustad füüsilisest joogast, mediteerimisest, toitumisest, joogafilosoofiaga tutvumisest või kõigest korraga, valides oma tempo ja raskuspunktid ise. Hea uudis on see, et joogastiile on väga palju ja nende hulgast saab valida enda jaoks just sobiva. Halb uudis on aga see, et lihtne on leida end vältimatu küsimuse eest: millist joogastiili valida? Idas on joogafilosoofial palju koolkondi, mille õpetusi üritab lääs meie kaasaegsetele oludele vastavamaks kohandada. Olenevalt sellest, mis on sinu peamine eesmärk: hingerahu ja lõõgastus, hea vorm ja füüsiline tervis või hoopis kehateadlikkuse suurendamine või oma töös ja elus tõhusam tegutsemine ja rahulolutunne oma elust – sa saad valida.
Artikkel ilmus ajakirja Golf suvenumbris.
Merit Raju
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
