Endine suusaäss Jaak Mae, kes läbis esmakordselt võistlustel 18 rada, tunnistas, et golf lööb adrenaliini keema, kuid suusatajale spordi ega treeninguna ei kvalifitseeru. Ent: „Ajaveetmisvormina on golf seevastu suurepärane.”
Mae pöördub vaikselt golfiusku. Varustuse võitis ta aastaid tagasi, nüüd said golfikepid esimesel võistlusel küüti. Peagi lõpetab Mae ka golfikursused ja loodab tihedamini väljakule sattuda.
Tegelikult on suusamehe statistika muljetavaldav, palju võimsam kui suusatamises, kus tal on ette näidata Salt Lake City olümpialt pronks ja Val di Fiemme MM-ilt hõbe.
Nimelt on Mae osalenud elu jooksul kahel golfivõistlusel ja need mõlemad võitnud!
Pole kaotanud ainsatki golfivõistlust!
Aastaid tagasi kutsuti Mae jaanipäeval Norrasse sprinti sõitma. Sprinterit Maest pole, kuid auhinnata ta ei jäänud. Seltskond kutsuti golfiväljakule ning korraldati par-3 rajal võistlus, kes lööb lähemale lipule. „Olin enne seda vaid korra golfikeppe käes hoidnud,” meenutas Mae. „Teised suusatajad – norralased ja rootslased – olid aga kõvad golfimängijad. Ju nad väristasid kätt. Lipuni oli vaid 100 meetrit, aga kõik lõid oma kaks palli üle griini. Minu pallid venisid vaevaga nii kaugele, aga olin ainus, kes griinile pihta sai.” Auhinnaks sai ta tuttuue golfikoti ja komplekti keppe.
Juuni lõpus nahistas Mae varustuse kile seest välja ja marssis elu esimesele tõsisele golfiturniirile – Otepääl mängiti Texas scramble’it. Üllatust ei sündinud, tiim, kuhu Mae kuulus, sai esikoha. Lisaks temale lõid meeskonnas palli Raivo Rimm, Sander Pormeister ja Mae kauaaegne hooldemees Urmas Välbe.
„Algaja kohta läks mul päris hästi,” arvas Mae. „Kaotasin kõigest neli palli ära.”
Rakke ei teki, sest nahk on paks
Kui nüüd rääkida golfist kui sellisest, oli Mae sunnitud tunnistama, et kestvusala atleedile, nagu suusataja, see mäng spordi ega treeninguna ei kvalifitseeru. „Ju ma olen veel liiga heas vormis. Räägitakse, et Otepää rada on koormav, kõrguste vahe ja puha, aga ma ei saanud sellest aru. Naersime Välbega, et tuleks mängu vahepeal pisut joosta, et päeva kirja saaks.”
Küll aga sai Mae vanuigi targemaks: „Arvad ikka, et mida kõvemini lööd, seda kaugemale pall lendab, aga kurat, ei lenda. Lõtvus on olulisem. Olen küll treenitud, aga mõni senitundmatu lihas hakkas järgmisel päeval endast veidi märku andma. Rakke, tõsi, mul golfimänguga pihku vist kunagi ei teki. Suusakepid on teinud naha paksuks.”
Golfi juures on hasart see, mis paelub, sõnas Mae. Lööb vere keema kuuldes, kuidas konkurendid ees ja taga mängivad.
Lähiajal lõpetab Mae kursused, saab green card’i ning loodab, et tekib ka aega golfimängu jaoks. Paljude muude hobide kõrval. „Jahilkäimine on mul veres, sellest lahti ei saa. Tänavu olen käinud vaid kobrast piilumas, kuid mitte sokujahil. Aga sokku peab jahtima minema.”
Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, Otepää golfiklubi auliige, on golfi mänginud enam kui kümnendi, ent viimastel aastatel on pallitoksimine laste kasvatamise kõrval soiku jäänud.Kristina hakkas golfi mängima tulevase abikaasa Kristjan Vähi õhutusel.
„Mulle meeldib jalutamine, ja eesmärk – pall auku saada – teeb jalutamise veelgi meeldivamaks,” rääkis Kristina mõni aasta tagasi, miks golf teda paelub. „Golf on mulle mõndagi õpetanud, näiteks keskendumist. Enne igat lööki, ja neid tuleb mängus palju teha, pean kõik läbi mõtlema ja end hingelt ette valmistama. Ma ei saa ju minna ja lihtsalt lüüa, nagu ei saa suusavõistlustel minna ja lihtsalt startida. Tuleb end kokku võtta, kontsentreeruda. Samas ei tohi üle mõelda ja pingutada, vaid peab leidma tasakaalu.”
Kristina on perfektsionist, mistõttu ei saa niisama golfi mängida, vaid tahab võistlustele minna võitma. Kui ta kunagi golfi taas käsile võtab, siis tõsiselt: „Kui mängida, siis nii, et on võimalik võita. Mis tähendab, et tuleb kõvasti trenni teha.”
Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
Fotod: Mati Hiis ja Heigo Paartalu (Delfi)
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.