i40 – Hyundai uus tulemine

Golfiharrastaja Priit Ingver tegi sõiduproovi. Kiitis i40 ruumikust ja sõidumugavust ning nurises auto välimuse üle.

Kohe esimesel sisseistumisel tabas üllatus: auto on seest palju suurem, kui väljastpoolt paistab. Tõepoolest, i40 paki- ja sõitjateruum on väga mahukad. Sõiduproovi teinud golfar Priit Ingveri esimene kommentaar i40 kohta: auto on piisavalt suur, et lapsed ja golfikodinad sisse mahuks, ent piisavalt väike, et hubane tunduks. Ka sõidumugavus on i40-l hoopis teine tera kui Hyundaikogemuse põhjal eeldanud olime. Kui seni kippus Hyundai oma klassis vanadele tegijatele alla jääma, siis nüüd jääb Korea looming peale. Hind pole üllatus ei heas ega halvas mõttes, vaid pigem jätkuvalt mõistlik.

Ja kui mugavusega uhkeldamiseks läks, siis olgu kiidetud, et i40 ei puudu ainsatki moodsale sõidukile iseloomulikku vidinat. Kõik tarvilik kuulub standardvarustusse: kliimaseade, soojendusega rool, elektriliselt reguleeritav juhiiste ja selle nimmetugi ning istmesoojendus tagaistmel.

Hyundai i40-l on ABS-pidurid ja elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem, hädapidurivõimendi ning taga sõitjaid hoiatav avariipidurdamise hoiatussignaal. Parkimist hõlbustavad tagurduskaamera ning auto ette ja taha paigaldatud parkimisandurid.

Mootoreid on valikus neli

Jõuallikate valikus on kaks eri võimsuses 1,7-liitrist diiselmootorit: 85 kW ja 100 kW. Ka bensiinimootoreid on valikus kaks: 1,6-liitrine GDI ja tuttuus otsesissepritsega 2,0-liitrine GDImootor. Võimsamate mootorite juurde pakutakse lisaks 6-käigulise automaatkäigukasti võimalust.

Kütusetarve tehase kulunumbrite järgi peaks jääma vahemikku 4,3–6,0 l/100 km ning CO2-kogus heitgaasides varieerub mudeliti 113–159 g/km.

i40 mudelivalikus on ka eriti kütusesäästlikud ja madalama heitmetasemega käsikäigukastiga Blue DriveTM-mudelid. Nendes rakendatakse uudset ISG-tehnoloogiat (Idle Stop and Go), mis hoiab ära mootori asjatu töö tühikäigul, lülitades selle näiteks liiklusummikus peatudes automaatselt välja.

Ingverile tundus, et tegu on pisut januse autoga. Tõsi, proovisõiduks anti 2,0 liitrise bensiinimootoriga sõiduk, mis on Hyundai i40 valiku võimsaim. „Linnas ummikus istudes tõusis hetkekulu näit koguni 53 liitrit sajale, kuid maanteel kukkus 9,8-ni. Ilmselt on need versioonid, mis seisma jäädes mootori välja lülitavad, ummikusõbralikumad ja kordi säästlikumad.”

Vaikne ja turvaline

„Käigukast on mõnus,” kommenteeris Ingver i40 automaatkasti. Eriti meeldis proovisõitjale võimalus roolilt käike vahetada, kuigi algul ei saanud pihta, miks on vaja käigukang paremalt vasakule lükata. Käike sai vahetada nii roolilt kui ka käigukangiga, kui soovisid automaatika asemel ülekandeid reguleerida. Sõit sujus rahulikult, ei mingit rabistamist ega peadpööritavat lennukat kiirendamist. Ingver pidas i40 puhul plussiks, et salongi pole kuulda ei mootori- ega rehvimüra. „Mootorit ei kuule üldse,” kommenteeris Ingver. „Proovisõidukil olid all laiad rehvid, aga rooli ei kiskunud ega midagi.”

Huvitavate lahenduste hulgas märkis Ingver, et näiteks pimedas sõites rooli keerates hakkab sõidu suunas põlema lisatuli. „See kohe sähvatab,” rääkis ta.

„Ja tagaistmel on istmesoojendus,” jagas ta avastust, mille tegid lapsed. Turvapatju on i40-mudelites ees ja külgedel neli paari, lisaks juhi põlvede turvapadi ehk siis kokku üheksa.

Pikka kasvu Ingveri arvates võiks juhiistme reguleerimisvõimalusi rohkem olla. „Istet tahaks madalamale,” selgitas ta. Ka ei saa juht kätt aknalauale mugavalt toetada, kuna see on õhuke.

Seevastu – panipaiku kiidab Ingver taevani. „Kõrvalistuja ukse sees on kaval pudelitasku, kuhu topsi panna ei saa, kuid suur pudel istub kui valatult. Pakiruumis on varuratta peal väga hea panipaik, kuhu saab ära sättida pisividinaid, et need sõidu ajal mööda pakiruumi ringi veerema ei hakkaks. Mis peamine – pakiruumi mahub ära neli bägi.”

Kõige magedam – disain

„Ostaks küll, kui i40 oleks teistsuguse välimusega, liiga palju on „jooni” ja veel „punnsilmad,” laitis golfar disainerite tööd.

„Mis suur nupp see siin on? Ainult temperatuuri reguleerimiseks. Näeb välja nagu transformer,” kirjeldab Ingver auto armatuurlauda. „Ja sinine valgus ei lähe mitte. Ükskõik, mis värv, aga mitte sinine,” kommenteeris ta.

Võib-olla on ilu siiski vaataja silmades.

Ingver arvab, et Hyundai autosid võiks Eesti golfiväljakutel rohkem näha.

Tekst ja fotod: Mariliis Pinn

Ajakiri Golf

Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.