Eesti golfikoondise liikmetel Annika Meosel ja Erik Tiitusel on hooaja eesmärgid selged

Eesti golfikoondise liikmetel Annika Meosel ja Erik Tiitusel on hooaja eesmärgid selged – Annika soovib jõuda Euroopa meistrivõistlustele, Erik tahab pääseda World Amateur Golf Rankingu mängijate nimekirja.

Eesti golfikoondise kaks noort mängijat – Annika Meos ja Erik Tiitus – jõudsid golfi juurde tänu oma vanematele, Erik ligi kümme ja Annika umbes kuus aastat tagasi. Nüüd on golf mõlema jaoks hobi ja elustiil, tulevikus aga ehk midagi veel rohkemat. „Ametiks saavad golfi mängimist nimetada vähesed, aga mul on praegu küll plaan üheks selliseks saada,” rääkis Erik.

Annika on pisut tagasihoidlikum. „Tahan amatöörina mängida nii hästi kui võimalik ja kindlasti ei kao golf minu elust kuhugi. Aga kunagi ei tea, mida tulevik täpselt toob,” mõtiskles ta.

Annika Meos: „Golfi juures võlub see, et sa pead keskmiselt neli ja pool tundi väljakul endaga võitlema. Sa ei tohi üle mõelda.”

„Golfis on eeskujuks Tiger Woods. Tema on minu jaoks kõige põnevam mängija. Planeerimine, ettekujutusvõime ja suur tahe võita teevad tema mulle iidoliks,” sõnas Erik. „Minu lemmikud on profigolfaritest Rory Mcllroy ja Matteo Manassero. Nad on nii noored, aga juba tohutult edukad (Mcllroy on 22-aastane ja Manassero 18-aastane – toim). Neid on väga innustav vaadata,” mainis Annika.

Eneseusk ja püsivus

Tippu rühkimine alguses amatööri ja hiljem profina ei saa olema kerge. Mängijaid on maailmas tohutult ja tase äärmiselt kõrge. Et paremate hulka murda, selleks on vaja kõvasti eneseusku, järjekindlust ja püsivust. „Golf ei ole mäng, mis tuleb aasta või paariga. Selleks on vaja läbi elada tõusud ja mõõnad. Enesesse tuleb uskuda ka neil nädalavahetustel ja päevadel, mil võistlustulemus just nägu naerule ei tõmba. Isegi kui terve aasta läheb aia taha, tuleb see üle elada, põhjused selgeks mõelda ja edasi mängida. Üks vilets hooaeg ei tähenda ju veel, et rong oleks läinud,” sõnas Erik kindlalt.

Erik õppis esimest aastat USA idarannikul Hank Haney International Junior Golf Academys Hilton Head Islandil Lõuna-Carolinas. Pärast põhikooli USA-s edasiõppimise ja just selle kooli kasuks rääkisid mitmed asjaolud. Esiteks ei ole Euroopas sellist kliimat ja teiseks ka erilist valikut koolide osas, kus oleks aasta ringi võimalik ühes kohas nii golfi mängida kui ka koolis käia. Ta on valikuga väga rahul.

„Õppida on veidi kergem, kui kodus olnuks. Pool koolipäeva käib golfimänguoskuste lihvimine, sestap pole akadeemiline pool just väga karmiks aetud, aga kodutöid on sama palju kui eelmisel aastal Eesti koolis õppides ning kontrolltööd on ikka sama rasked,” tõdes Erik, kes sai 24. mail eksamitega koolis ühele poole ja sõitis Eestisse, et lähikuude võistlusplaanid nii individuaalses arvestuses kui ka koondisega paika panna ja suvi siin mängides veeta.

Annika lõpetas gümnaasiumi ja peab plaani sügisel Inglismaale minna, et seal haridusteed jätkata ja golfimängu mõne ülikooli golfitiimis lihvida. Suve veedab neiu golfiväljakutel treenides ja võisteldes. „Loodan pääseda naiste Euroopa meistrivõitlustele. Ka Balti matšil tahan edukalt mängida. Samuti augustis toimuvatel Soome lahtistel meistrivõistlustel. Kui stabiilselt alla 80 löögi igal ringil saaks, oleks rahul,” rääkis Annika.

Eriku hooaja sihiks on saada koht World Amateur Golf Rankingus. „See tähendab mängimist rahvusvahelistel amatööride võistlustel, häid tulemusi ning kõrgeid kohti. Lähiaastatel on mul soov pääseda mõnda heasse ülikooli ning saada golfistipendium,” sõnas ta. 2016. aasta Rio de Janiero olümpiale, kus golf ametlikult võistluskavas on, ei ole kumbki mängija veel mõelnud, ent au ja tahtmist seal osaleda oleks kindlasti.

Erik Tiitus: „Golf ei ole selline mäng, mis tuleb aasta või kahega. Eneseusku ei tohi kaotada ka siis, kui võistlustulemus kõige parem ei ole. Üks vilets hooaeg ei tähenda ju veel, et rong oleks läinud.”

Koondis kasvab meeskonnana

Eesti koondisse pääsemine Erikul ja Annikal keeruline polnud, kuid katsevõistlustele mütsiga lööma ka ei mindud. Nõudis pingutamist, et 18 rada edukalt läbida.

Koondise taset hindavad Annika ja Erik heaks. Et aga golfi tippkoondiste hulka tõusta, selleks on vaja aega ning kõvasti rohkem noori. „Õnneks kasvab huvilisi peale, arvan, et nende hulgast tulevadki need kõige-kõige paremad mängijad,” sõnas Annika.

Retsept kõige-kõige paremaks saamiseks noore sportlase ja ka koondisena on Eriku sõnul üks. „Kõikidel koondislastel on vaja palju mängida ning saada kogemusi,” sõnas ta. „Mängijate tase meeskonnas on erinev. Oleks vaja jõuda ühtlasele tasemele, kus kõik koondislased saavad aidata kõiki,” lisas ta. Suvi pakub selleks võimalusi.

Tekst: Signe Sillasoo
Foto: Mats Soomre (www.soomre.com)

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!