Kui sa midagi väga tahad, siis ka saad. Eero Lapp tahtis golfi mängida, ent ei soovinud selleks Saaremaalt lahkuda. Mistõttu tuli mägi Muhamedi juurde tuua ehk Kuressaarde golfiväljak rajada. Kui Lapp saab tänu golfile tervise korras hoitud, siis Saaremaa muutus tänu väljakule oluliselt rikkamaks. Nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Pärast päevatööd Kuressaare linnasekretärina saabub Lapp golfiväljakule, teeb kerge jooksuotsa, venitab keha lahti, lööb harjutusväljakul ämbritäie palle ning teeb seejärel kiire golfiringi. Ja nii ligi 150 korda aastas. Argipäevadel on ta rajal üksinda. Et saaks vaimselt välja puhata ja aega säästa. „Rekord 18 raja läbimiseks on kaks tundi ja kuus minutit,” teatab Lapp.
Niitväljal mäletatakse tänini hullu saarlast, kes sõitis mandrile golfi mängima, korraldas sealsamas Saaremaa Openit ning lubas õige pea võistluse õigesse paika ehk saarele kolida. Mees lubab, mees teeb.
Geneetiline spordiplatside rajaja
„Olen geneetiline spordiplatside rajaja,” naerab Lapp. „Isa ehitas viiekümnendatel Mulgimaale vähemalt kolm staadionit. Geenid on seega päritud. Golfiväljak oli minu väljund. Juristi töö on küll laua taga istumine, aga hingelt olen ka spordi- ja loodusemees, mitte tubase töö tegija.”
Lapp nägi esimest korda golfiväljakut 1990. aastal Soomes Karjaas. Nordcenter Golf & Contry Club ja selle organisatsiooniline ülesehitus inspireeris tugevalt. Sest hetkest oli selge, et Saaremaale tuleb väljak rajada.
„Saaremaa maine on seotud eelkõige turismi ja puhkusega. Mille juurde kuulub vääramatult ka golf, sest golf on kaasaegse turismi infrastruktuuri oluline element,” kinnitab Lapp.
Eestis pole teist golfiväljakut, mis mõjutaks kohalikku elu sedavõrd kui Kuressaares. Vaevalt, et Keila Niitväljast või Rae vald Jõelähtme väljakust olulist tulu saaks. Kuressaare on aga koht, kuhu golfimängija saab jätta raha.
Lapi sõnul tõid golfituristid mullu Saaremaa hotellindusse ja kaubandusse üle 30 miljoni krooni ja see summa suureneb iga aastaga vastavalt külalismängijate arvu jätkuvale kasvule. Tänu golfile säästeti sadakond töökohta, mis masu tõttu oleks tõenäoliselt kadunud. See raha oleks saamata ja töökohad hoidmata, kui golfiväljakut ei oleks. Golfimängijad aga veedavad suvepuhkuse ikka ainult paikades, kus saab golfi mängida.
Samal ajal on golfi regionaalset majandusmõju keeruline rahvani viia. „Tavaline spordihoone, mis ehitatakse maksumaksja rahaga ja end ise ülal pidada ei suuda, on rahvale kuluartiklina arusaadavam objekt. Õigesti arendatud väljak suudab end ise ära majandada.”
Paar lille hävitavad hea mõtte
Kui tekib väärt idee, tuleb see ellu viia. Ja golfiväljak linnas on väärt idee. Kuressaares kindlasti.
Lapp tunneb siiralt kaasa „heade mõtete linna” tartlastele. „Ju golfiväljak Tartus pole veel nende arust hea mõte. Osalesin Tartu vallavanema kutsel Raadi golfiväljaku planeeringu töörühmas. Ideaalne asukoht, hea reljeef, palju tühja ning kordategemist vajavat maad, ja autoga kesklinnast ainult viis minutit sõitu. Keegi aga leidis paar kaitsealust taime ja püss oli kohe põõsas.”
Tegelikult pole tartlaste probleem siiski mõttetegevuse, vaid eestvedaja puudumises, nõustub Lapp.
Eluvõõraste keskkonnaametnikega oli planeeringu ajal kõvasti vaidlemist ka Kuressaares. „Meie poolt oli hea tahe ja mõistlike kompromisside valmidus. Keskkonnahoiu mõistes oli ikkagi tegemist vana prügimäe ala korrastamisega. Planeerisime väljaku äärealadele kaks linnuvaatlustorni, mis tänaseks on ka valmis ehitatud.”
„Planeerisime rajad just nii, et oleks piisavalt puhvertsoone, kus linnud-loomad saaks elada oma elu. Aga ametnik leidis kaitsealuse tundmatu taime ning me pidime 15. rada poolsada meetrit nihutama. Meile oli see variant ehituslikult odavam, kuid üks puhvertsoon kadus ja kokkuvõttes tehti loodusele kahju.”
Muide, sellel kevadel loendas üks Soome linnuvaatleja Kuressaare golfiväljakul ühe päeva jooksul 60 linnuliiki. Seega armastavad linnud kui mitte golfi, siis vähemalt väljakut. Ja golfimängijad armastavad loodust. Ning praegune Saaremaa keskkonnajuht Raivo Kallas on innukas golfimängija ja ehitab väljaku äärde maja.
Kuressaare kui golfimeka St. Andrews
Hädapärane treeninguvajadus rahuldati Saaremaal 1998. aastal. Asutati Saaremaa Golfiklubi ning leiti Nasval sobiva suurusega heinamaa, millel oli hea lööke harjutada. Klubi rahadega niideti väljakut kord nädalas. Sada löödud palli tööpäeva lõpus lõi hea enesetunde ning oli ettevalmistus mängudeks mandri väljakutel. Aasta lõpuks oli klubil juba 15 liiget.
Lapp: „Esimese Saaremaa Openi korraldasime Niitväljal juba samal aastal. Saaremaa Openit võibki pidada vanimaks avatud tiitlivõistluseks Eestis. Sellel sügisel on tulemas seitsmes turniir. Ka EstAm Open toimub seitsmendat korda, kuid Saaremaa võistluse korraldamisega alustati juba eelmisel sajandil.”
Päris väljaku rajamisega oli aga probleeme. Golfirajad vajavad suurt maad ja Saaremaal on kinnistud väikesed. Seega tuleb maa-ala komplekteerimiseks kokkulepe saavutada paljude kinnistuomanikega. Juba 1994. aasta veebruaris sumas tolleaegne Euroopa Golfiarhitektide Liidu president Gerold Hauser Saaremaa lumes ja valis mitu sobivat paika välja, kuid maade omanikega Lapp müügi suhtes kokkuleppele ei jõudnud. Kui ei ole maad, ei saa rääkida ka golfiväljakust.
Neli aastat hiljem sai Lapist Kuressaare linnavalitsuse jurist ning jää hakkas tasapisi liikuma. Sest kokku langesid kaks õnnelikku asjaolu: võimul oli arendusmeelne linnavalitsus ja Kuressaare linnal on palju vaba maad. Lapi hinnangul vähemalt kolme golfiväljaku jagu.
Linnalt saadigi maa. Parimasse võimalikku kohta. „Kus veel saab kesklinnast jalgsi avatiile marssida? St. Andrewsis ja Kuressaares küll, kuid mitte mujal Eestis,” kiidab Lapp. „Lisaks on kõrval jõgi ehk kastmisvesi tuleb ise kätte.”
Kuressaare andis aktsiate eest ka golfiradade äärde planeeritud elamukrundid – ikka selleks, et kinnisvara müügituludega ehitust finantseerida. Nii sai linnast suurosanik. Teine osa algkapitalist saadi EAS-i Saarte Programmilt ja PHARElt. Puudujääv raha tuli ja pidi ka edaspidi tulema aktsiate müügist.
Konkursiga golfiarhitekti leidmiseks tulistati nabakümnesse – töö sai endale Soome uue põlvkonna tuntumaid arhitekte Lassi Pekka Tilander, kes varem oli projekteerinud ka Jõelähtme väljaku.
„Arvan, et Kuressaare väljakut ehitades oli Tilander juba küpsem,” tõdeb Lapp. „Ta projekteeris ilusa väljaku. Reljeefse, volüümse ja piisavalt keeruka. Ja griinid on super.”
Eesti kliima ja pangalaen
Aastal 2004, kui golfiväljakul pinnasetööd ja võsa mahavõtmine juba käisid, pidi Lapp hakkama tegema valikuid. Golfiväljak neelas üha rohkem aega. „Juhtisin tasapisi juba töid golfiväljakul ning hakkas tekkima vastuolu linnasekretäri kuvandiga. Kas suudate ette kujutada linnavalitsuse bürokraati, kellel kabineti seintel golfiväljaku ehitusjoonised ning vähemalt pool tööajast seotud suhtlemisega aktsionäride ja ehitajatega? Loomulikult oli minu valik Saaremaa Golfi Aktsiaselts. Esitasin nõukogule juhtimislepingu projekti, kus oli sees mõistlik töötasu. Seni olin töötanud linnasekretäri palga eest. Ilmnes aga takistus, sest aktsiaseltsi väärikas juhtimisorgan, kelle senine roll oli piirdunud minu poolt ettevalmistatud otsuseprojektidele noogutamisega, hakkas lugema juhataja palgaraha. Nõusolekut projekt ei saanud. Leidsin, et katsugu siis ise hakkama saada. Linnavalitsusse enam jääda ei tahtnud ning avasin oma õigusbüroo, mida pidasin selle aasta märtsini – linnamajja tagasitulekuni.”
Paraku polnud AS-i juhtimisorganites enam inimest, kel oleks golfist arusaam. Nii juhtuski, et tehti karme vigu, ning mis kõige hullem – võeti ülejõukäiv pangalaen. „Tulnuks rajada esmalt üheksa rada nagu esialgne plaan ette nägi – selleks raha jätkus –, aga hakati ehitama kõiki radasid korraga, aktsiate müügitöö oli kehv ja väljaku ehitus kippus ebamäärases seisundis raha puudusel seiskuma. Reegel on aga selline, et Eesti kliimas golfiväljak pangalaenu tagasi ei teeni. Pangalaenul on veel omadus, et kergelt tulnud raha kipub ka kergelt välja minema. Ega siingi erandit olnud.”
Lisaks sõlmiti aktsiaseltsi ja ühe riiulifirma vahel golfiväljaku operaatorteenuste leping, millega operaator pidi valmis ehitama klubihoone ja saama selle eest neljandiku väljaku tuludest. Võib-olla polekski see leping nii müstiline olnud, kui operaator oleks ilmutanud reaalset võimekust müüa väljaku ja klubihoone restorani teenust. Tagajärg: operaator läks kiiresti pankrotti, kuid lepingut katkestada ei saa, sest klubihoone tuleks lepingu kohaselt ebamõistliku summa eest välja osta. Nii püsibki vägev klubihoone lukus. Ja ebaefektiivsed kohtuvaidlused söövad raha ning mainet.
Saaremaa vajab teist väljakut
Probleemidele pole lihtne lahendust leida, kuid, mis peamine: Kuressaarel on oma vinge golfiväljak.
Kohati on tunda, et ühest väljakust jääb väheks, sõnab Lapp ning tema hääletooni järgi on raske otsustada, kas see on hea või halb. Tänavugi, kui hooaeg pole veel õieti alanudki, on mõnel päeval läinud golfiringile 130 inimest.
Gotlandi tasemeni – sel saarel on kaheksa väljakut – ei küündi veel isegi mõte, aga teist väljakut võiks Saaremaale tasapisi planeerima hakata. „Näiteks Muhule. Kas või esmalt kuus rada,” pakub Lapp. Mida rohkem väljakuid, seda kauemaks golfiturist paigale jääb. Ja maksab. Golfimängija kulutavat neli korda rohkem kui tavaturist. Ja kümneid kordi enam kui matkaja.
„Kahjuks ei ole golf kui majandusharu veel inimeste teadvusse jõudnud. Aga küll kunagi jõuab,” on Lapp optimistlik. „Hea, et meil ükski golfiväljak on. Selleta oleks Saaremaa oluliselt vaesem. Nii otseses kui ka kaudses tähenduses.”
Eero Lapp
Sündinud: 8. novembril 1955 Abja-Paluojal
Pikkus ja kaal: 180 cm, praegu 79 kg (rekord 107 kg)
Elukoht: Saaremaa, Nasva, 5 km golfiväljakust
Pere: naine ja kaks täiskasvanud last
Amet: linnasekretär Kuressaare linnavalitsuses
Parim tulemus vasaraheites: 68.20 (1982)
Parimad saavutused vasaraheites: Eesti meister 1983
Golfi HCP: 11.9
Parim tulemus golfis: 81 lööki kollaselt tiilt
Parimad saavutused golfis: Kuressaare golfiväljaku arendusprojekti käivitamine
Elukreedo: golf on tähtis, kuid mitte kõige tähtsam.
Golf ja vasaraheide on sarnased
Eero Lapp rühib igaõhtust golfiringi mängides läbi vihma. Olud pole olulised. Mängida (loe: tegutseda) tuleb igasugustes tingimustes, sest harva saab tingimusi valida. Selle lihtsa tõe sai Lapp selgeks kunagi suurt sporti tehes ehk vasarat heites.„Olime Lesselidze laagris. Jõusaal paiknes heiteväljaku kõrval angaaris. Kõva paduvihma puhkedes jätkas Juri Sedõhh, maailmarekordimees, rahulikult trenni. Teised heitjad jooksid angaari varju ja hoidsid käsi kõrvul, sest plekk kolises vihma käes kõrvulukustavalt, kuid Sedõhhjätkas väljas. Tema on kahekordne olümpiavõitja ja tänaseni maailmarekordimees, teised aga…”Kusjuures vasaraheide ja golf olevat üsna sarnased: „Hoiad vahendist kahe käega kinni ning teed pöörlevat liigutust.”
Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
Fotod: Mati Hiis
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
