Facebook Twitter Instagram YouTube
    Facebook Twitter Instagram YouTube
    Ajakiri Golf
    • Avaleht
    • Uudised

      Kevad jõuab kätte ja golfihooaeg algab!

      24.03.2023

      Niitvälja Golf avab täna PAR-20 väljaku

      23.03.2023

      PGA Touri võitjaks sai Taylor Moore

      22.03.2023

      Video! Parimad golfilöögid SDC Championshipilt

      21.03.2023

      Matthew Baldwin sai SDC Championshipil DP World Touri tiitli

      20.03.2023
    • Ajakiri Golf
      • Arhiiv
    • Reklaam
    • Sõnastik
    • Kontakt
    Ajakiri Golf

    Eero Lapp – mees, kes lisas Saaremaale rikkust

    Uudised 2.06.20118 min lugemine
    EeroLapp
    Eero Lapp

    Kui sa midagi väga tahad, siis ka saad. Eero Lapp tahtis golfi mängida, ent ei soovinud selleks Saaremaalt lahkuda. Mistõttu tuli mägi Muhamedi juurde tuua ehk Kuressaarde golfiväljak rajada. Kui Lapp saab tänu golfile tervise korras hoitud, siis Saaremaa muutus tänu väljakule oluliselt rikkamaks. Nii otseses kui ka kaudses mõttes.

    Pärast päevatööd Kuressaare linnasekretärina saabub Lapp golfiväljakule, teeb kerge jooksuotsa, venitab keha lahti, lööb harjutusväljakul ämbritäie palle ning teeb seejärel kiire golfiringi. Ja nii ligi 150 korda aastas. Argipäevadel on ta rajal üksinda. Et saaks vaimselt välja puhata ja aega säästa. „Rekord 18 raja läbimiseks on kaks tundi ja kuus minutit,” teatab Lapp.

    Niitväljal mäletatakse tänini hullu saarlast, kes sõitis mandrile golfi mängima, korraldas sealsamas Saaremaa Openit ning lubas õige pea võistluse õigesse paika ehk saarele kolida. Mees lubab, mees teeb.

    Geneetiline spordiplatside rajaja

    „Olen geneetiline spordiplatside rajaja,” naerab Lapp. „Isa ehitas viiekümnendatel Mulgimaale vähemalt kolm staadionit. Geenid on seega päritud. Golfiväljak oli minu väljund. Juristi töö on küll laua taga istumine, aga hingelt olen ka spordi- ja loodusemees, mitte tubase töö tegija.”

    Lapp nägi esimest korda golfiväljakut 1990. aastal Soomes Karjaas. Nordcenter Golf & Contry Club ja selle organisatsiooniline ülesehitus inspireeris tugevalt. Sest hetkest oli selge, et Saaremaale tuleb väljak rajada.

    „Saaremaa maine on seotud eelkõige turismi ja puhkusega. Mille juurde kuulub vääramatult ka golf, sest golf on kaasaegse turismi infrastruktuuri oluline element,” kinnitab Lapp.

    Eestis pole teist golfiväljakut, mis mõjutaks kohalikku elu sedavõrd kui Kuressaares. Vaevalt, et Keila Niitväljast või Rae vald Jõelähtme väljakust olulist tulu saaks. Kuressaare on aga koht, kuhu golfimängija saab jätta raha.

    Lapi sõnul tõid golfituristid mullu Saaremaa hotellindusse ja kaubandusse üle 30 miljoni krooni ja see summa suureneb iga aastaga vastavalt külalismängijate arvu jätkuvale kasvule. Tänu golfile säästeti sadakond töökohta, mis masu tõttu oleks tõenäoliselt kadunud. See raha oleks saamata ja töökohad hoidmata, kui golfiväljakut ei oleks. Golfimängijad aga veedavad suvepuhkuse ikka ainult paikades, kus saab golfi mängida.

    Samal ajal on golfi regionaalset majandusmõju keeruline rahvani viia. „Tavaline spordihoone, mis ehitatakse maksumaksja rahaga ja end ise ülal pidada ei suuda, on rahvale kuluartiklina arusaadavam objekt. Õigesti arendatud väljak suudab end ise ära majandada.”

    Paar lille hävitavad hea mõtte

    Eero Lapp

    Kui tekib väärt idee, tuleb see ellu viia. Ja golfiväljak linnas on väärt idee. Kuressaares kindlasti.

    Lapp tunneb siiralt kaasa „heade mõtete linna” tartlastele. „Ju golfiväljak Tartus pole veel nende arust hea mõte. Osalesin Tartu vallavanema kutsel Raadi golfiväljaku planeeringu töörühmas. Ideaalne asukoht, hea reljeef, palju tühja ning kordategemist vajavat maad, ja autoga kesklinnast ainult viis minutit sõitu. Keegi aga leidis paar kaitsealust taime ja püss oli kohe põõsas.”

    Tegelikult pole tartlaste probleem siiski mõttetegevuse, vaid eestvedaja puudumises, nõustub Lapp.

    Eluvõõraste keskkonnaametnikega oli planeeringu ajal kõvasti vaidlemist ka Kuressaares. „Meie poolt oli hea tahe ja mõistlike kompromisside valmidus. Keskkonnahoiu mõistes oli ikkagi tegemist vana prügimäe ala korrastamisega. Planeerisime väljaku äärealadele kaks linnuvaatlustorni, mis tänaseks on ka valmis ehitatud.”

    „Planeerisime rajad just nii, et oleks piisavalt puhvertsoone, kus linnud-loomad saaks elada oma elu. Aga ametnik leidis kaitsealuse tundmatu taime ning me pidime 15. rada poolsada meetrit nihutama. Meile oli see variant ehituslikult odavam, kuid üks puhvertsoon kadus ja kokkuvõttes tehti loodusele kahju.”

    Muide, sellel kevadel loendas üks Soome linnuvaatleja Kuressaare golfiväljakul ühe päeva jooksul 60 linnuliiki. Seega armastavad linnud kui mitte golfi, siis vähemalt väljakut. Ja golfimängijad armastavad loodust. Ning praegune Saaremaa keskkonnajuht Raivo Kallas on innukas golfimängija ja ehitab väljaku äärde maja.

    Kuressaare kui golfimeka St. Andrews

    Hädapärane treeninguvajadus rahuldati Saaremaal 1998. aastal. Asutati Saaremaa Golfiklubi ning leiti Nasval sobiva suurusega heinamaa, millel oli hea lööke harjutada. Klubi rahadega niideti väljakut kord nädalas. Sada löödud palli tööpäeva lõpus lõi hea enesetunde ning oli ettevalmistus mängudeks mandri väljakutel. Aasta lõpuks oli klubil juba 15 liiget.

    Lapp: „Esimese Saaremaa Openi korraldasime Niitväljal juba samal aastal. Saaremaa Openit võibki pidada vanimaks avatud tiitlivõistluseks Eestis. Sellel sügisel on tulemas seitsmes turniir. Ka EstAm Open toimub seitsmendat korda, kuid Saaremaa võistluse korraldamisega alustati juba eelmisel sajandil.”

    Päris väljaku rajamisega oli aga probleeme. Golfirajad vajavad suurt maad ja Saaremaal on kinnistud väikesed. Seega tuleb maa-ala komplekteerimiseks kokkulepe saavutada paljude kinnistuomanikega. Juba 1994. aasta veebruaris sumas tolleaegne Euroopa Golfiarhitektide Liidu president Gerold Hauser Saaremaa lumes ja valis mitu sobivat paika välja, kuid maade omanikega Lapp müügi suhtes kokkuleppele ei jõudnud. Kui ei ole maad, ei saa rääkida ka golfiväljakust.

    Neli aastat hiljem sai Lapist Kuressaare linnavalitsuse jurist ning jää hakkas tasapisi liikuma. Sest kokku langesid kaks õnnelikku asjaolu: võimul oli arendusmeelne linnavalitsus ja Kuressaare linnal on palju vaba maad. Lapi hinnangul vähemalt kolme golfiväljaku jagu.

    Linnalt saadigi maa. Parimasse võimalikku kohta. „Kus veel saab kesklinnast jalgsi avatiile marssida? St. Andrewsis ja Kuressaares küll, kuid mitte mujal Eestis,” kiidab Lapp. „Lisaks on kõrval jõgi ehk kastmisvesi tuleb ise kätte.”

    Kuressaare andis aktsiate eest ka golfiradade äärde planeeritud elamukrundid – ikka selleks, et kinnisvara müügituludega ehitust finantseerida. Nii sai linnast suurosanik. Teine osa algkapitalist saadi EAS-i Saarte Programmilt ja PHARElt. Puudujääv raha tuli ja pidi ka edaspidi tulema aktsiate müügist.

    Konkursiga golfiarhitekti leidmiseks tulistati nabakümnesse – töö sai endale Soome uue põlvkonna tuntumaid arhitekte Lassi Pekka Tilander, kes varem oli projekteerinud ka Jõelähtme väljaku.

    „Arvan, et Kuressaare väljakut ehitades oli Tilander juba küpsem,” tõdeb Lapp. „Ta projekteeris ilusa väljaku. Reljeefse, volüümse ja piisavalt keeruka. Ja griinid on super.”

    Eesti kliima ja pangalaen

    Aastal 2004, kui golfiväljakul pinnasetööd ja võsa mahavõtmine juba käisid, pidi Lapp hakkama tegema valikuid. Golfiväljak neelas üha rohkem aega. „Juhtisin tasapisi juba töid golfiväljakul ning hakkas tekkima vastuolu linnasekretäri kuvandiga. Kas suudate ette kujutada linnavalitsuse bürokraati, kellel kabineti seintel golfiväljaku ehitusjoonised ning vähemalt pool tööajast seotud suhtlemisega aktsionäride ja ehitajatega? Loomulikult oli minu valik Saaremaa Golfi Aktsiaselts. Esitasin nõukogule juhtimislepingu projekti, kus oli sees mõistlik töötasu. Seni olin töötanud linnasekretäri palga eest. Ilmnes aga takistus, sest aktsiaseltsi väärikas juhtimisorgan, kelle senine roll oli piirdunud minu poolt ettevalmistatud otsuseprojektidele noogutamisega, hakkas lugema juhataja palgaraha. Nõusolekut projekt ei saanud. Leidsin, et katsugu siis ise hakkama saada. Linnavalitsusse enam jääda ei tahtnud ning avasin oma õigusbüroo, mida pidasin selle aasta märtsini – linnamajja tagasitulekuni.”

    Paraku polnud AS-i juhtimisorganites enam inimest, kel oleks golfist arusaam. Nii juhtuski, et tehti karme vigu, ning mis kõige hullem – võeti ülejõukäiv pangalaen. „Tulnuks rajada esmalt üheksa rada nagu esialgne plaan ette nägi – selleks raha jätkus –, aga hakati ehitama kõiki radasid korraga, aktsiate müügitöö oli kehv ja väljaku ehitus kippus ebamäärases seisundis raha puudusel seiskuma. Reegel on aga selline, et Eesti kliimas golfiväljak pangalaenu tagasi ei teeni. Pangalaenul on veel omadus, et kergelt tulnud raha kipub ka kergelt välja minema. Ega siingi erandit olnud.”

    Lisaks sõlmiti aktsiaseltsi ja ühe riiulifirma vahel golfiväljaku operaatorteenuste leping, millega operaator pidi valmis ehitama klubihoone ja saama selle eest neljandiku väljaku tuludest. Võib-olla polekski see leping nii müstiline olnud, kui operaator oleks ilmutanud reaalset võimekust müüa väljaku ja klubihoone restorani teenust. Tagajärg: operaator läks kiiresti pankrotti, kuid lepingut katkestada ei saa, sest klubihoone tuleks lepingu kohaselt ebamõistliku summa eest välja osta. Nii püsibki vägev klubihoone lukus. Ja ebaefektiivsed kohtuvaidlused söövad raha ning mainet.

    Saaremaa vajab teist väljakut

    Probleemidele pole lihtne lahendust leida, kuid, mis peamine: Kuressaarel on oma vinge golfiväljak.

    Kohati on tunda, et ühest väljakust jääb väheks, sõnab Lapp ning tema hääletooni järgi on raske otsustada, kas see on hea või halb. Tänavugi, kui hooaeg pole veel õieti alanudki, on mõnel päeval läinud golfiringile 130 inimest.

    Gotlandi tasemeni – sel saarel on kaheksa väljakut – ei küündi veel isegi mõte, aga teist väljakut võiks Saaremaale tasapisi planeerima hakata. „Näiteks Muhule. Kas või esmalt kuus rada,” pakub Lapp. Mida rohkem väljakuid, seda kauemaks golfiturist paigale jääb. Ja maksab. Golfimängija kulutavat neli korda rohkem kui tavaturist. Ja kümneid kordi enam kui matkaja.

    „Kahjuks ei ole golf kui majandusharu veel inimeste teadvusse jõudnud. Aga küll kunagi jõuab,” on Lapp optimistlik. „Hea, et meil ükski golfiväljak on. Selleta oleks Saaremaa oluliselt vaesem. Nii otseses kui ka kaudses tähenduses.”

    Eero Lapp

    Sündinud: 8. novembril 1955 Abja-Paluojal
    Pikkus ja kaal: 180 cm, praegu 79 kg (rekord 107 kg)
    Elukoht: Saaremaa, Nasva, 5 km golfiväljakust
    Pere: naine ja kaks täiskasvanud last
    Amet: linnasekretär Kuressaare linnavalitsuses
    Parim tulemus vasaraheites: 68.20 (1982)
    Parimad saavutused vasaraheites: Eesti meister 1983
    Golfi HCP: 11.9
    Parim tulemus golfis: 81 lööki kollaselt tiilt
    Parimad saavutused golfis: Kuressaare golfiväljaku arendusprojekti käivitamine
    Elukreedo: golf on tähtis, kuid mitte kõige tähtsam.

    Golf ja vasaraheide on sarnased

    Eero Lapp rühib igaõhtust golfiringi mängides läbi vihma. Olud pole olulised. Mängida (loe: tegutseda) tuleb igasugustes tingimustes, sest harva saab tingimusi valida. Selle lihtsa tõe sai Lapp selgeks kunagi suurt sporti tehes ehk vasarat heites.„Olime Lesselidze laagris. Jõusaal paiknes heiteväljaku kõrval angaaris. Kõva paduvihma puhkedes jätkas Juri Sedõhh, maailmarekordimees, rahulikult trenni. Teised heitjad jooksid angaari varju ja hoidsid käsi kõrvul, sest plekk kolises vihma käes kõrvulukustavalt, kuid Sedõhhjätkas väljas. Tema on kahekordne olümpiavõitja ja tänaseni maailmarekordimees, teised aga…”Kusjuures vasaraheide ja golf olevat üsna sarnased: „Hoiad vahendist kahe käega kinni ning teed pöörlevat liigutust.”

    Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
    Fotod: Mati Hiis

    Ajakiri Golf

    Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.

    Otsing
    Viimased uudised
    24.03.2023

    Kevad jõuab kätte ja golfihooaeg algab!

    23.03.2023

    Niitvälja Golf avab täna PAR-20 väljaku

    22.03.2023

    PGA Touri võitjaks sai Taylor Moore

    21.03.2023

    Video! Parimad golfilöögid SDC Championshipilt

    20.03.2023

    Matthew Baldwin sai SDC Championshipil DP World Touri tiitli

    20.03.2023

    Janek Tobi: nii rammumehena kui golfis ei tule mitte miski niisama – ainult treenides

    17.03.2023

    Estonian Golf & Country Club avab 18. märtsil Stone Course’i

    Golfi logo

    Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.

    Golf Time OÜ
    Reg. number: 11408891
    KM number: EE101550200
    + 372 5551 7551
    info@ajakirigolf.ee

    Liitu uudiskirjaga

    Ajakiri Golf uudiskirjaga liitudes saad uudised omale mugavalt e-mailile.

    Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

    © Ajakiri Golf 2022
    • Kasutus- ja müügitingimused
    • Andmekaitsetingimused
    • Küpsiste kasutamise tingimused

    Kirjuta ülesse ja vajuta Enter otsimiseks. Vajuta Esc tühistamiseks.

    Nõusolek küpsiste kasutamiseks

    Teile parima kasutuskogemuse pakkumiseks kasutatakse leheküljel küpsiseid. Küpsised tagavad lehekülje toimimise, aitavad lehekülge paremaks muuta ning pakkuda teile asjakohast sisu ja reklaami. Küpsiseid kasutatakse ainult siis, kui annate selleks nõusoleku vajutades „Nõustun“. Seadete kaudu saate hallata ka üksikuid küpsise-eelistusi.

    Küpsiste kasutamise tingimused

    Eelistused Nõustun kõigi küpsistega

    Halda sätteid

    Küpsiste kasutamise tingimused

    Mistahes veebilehte külastades võib see salvestada teie brauserisse või hankida teie brauserist teavet, mis on tavaliselt küpsiste kujul. Selline teave võib puudutada teid, teie eelistusi või teie seadet ja seda kasutatakse peamiselt selleks, et panna veebileht tööle teie poolt eeldatud moel. Tavaliselt selline teave teie isikut otseselt ei tuvasta, kuid võib anda teile personaalsema veebikogemuse. Kuna me hindame teie privaatsust kõrgelt, on teil võimalik mõningaid küpsisetüüpe mitte lubada. Klõpsake erinevatel kategooriapealkirjadel, et lugeda lisaks ja muuta vaikeseadeid. Teadke aga, et osade küpsisetüüpide blokeerimine võib mõjutada teie kogemust veebilehel ja teenuseid, mida meil on võimalik teile pakkuda.
    Vajalik
    Alati lubatud
    Võimaldab kasutada veebilehe funktsioone ja mäletada vormidesse sisestatud teavet ka siis, kui kasutaja liigub sessiooni ajal muudel ajakiri Golf kodulehe alalehtedel. Ilma rangelt vajalike küpsisteta pole kindla veebilehe teenused võimalikud. Rangelt vajalikud küpsised ei kogu turunduslikul eesmärgil teavet ega jäta meelde, milliseid lehti internetis vaadatakse.
    KüpsisKestvusKirjeldus
    cookielawinfo-checkbox-advertisement1 yearSet by the GDPR Cookie Consent plugin, this cookie is used to record the user consent for the cookies in the "Advertisement" category .
    cookielawinfo-checkbox-analytics11 monthsThis cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
    cookielawinfo-checkbox-functional11 monthsThe cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
    cookielawinfo-checkbox-necessary11 monthsThis cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
    cookielawinfo-checkbox-others11 monthsThis cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
    cookielawinfo-checkbox-performance11 monthsThis cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
    CookieLawInfoConsent1 yearRecords the default button state of the corresponding category & the status of CCPA. It works only in coordination with the primary cookie.
    viewed_cookie_policy11 monthsThe cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
    Funktsionaalsus
    Funktsionaalsusküpsised mäletavad Sinu valikuid ning pakuvad täiustatud ja isiklikumaid funktsioone. Need küpsised mäletavad tehtud muudatusi, aga ei salvesta tegevusi kolmandatel veebilehtedel.
    Jõudlus
    Jõudlusküpsiseid kasutatakse spetsiifiliselt andmete kogumiseks – kuidas veebilehte kasutatakse, milliseid veebilehti enim külastatakse või millistel lehtedel veateateid kuvatakse. Need küpsised monitoorivad veebilehe jõudlust vaid siis, kui veebilehega suhtled ja neid kasutatakse veebilehe funktsionaalsuse parendamiseks.
    Statistika
    Statistikaga seotud küpsised aitavad veebilehtede omanikel mõista, kuidas külastajad saidiga suhtlevad, kogudes ja avaldades andmeid anonüümselt.
    KüpsisKestvusKirjeldus
    CONSENT2 yearsYouTube sets this cookie via embedded youtube-videos and registers anonymous statistical data.
    _ga2 yearsThe _ga cookie, installed by Google Analytics, calculates visitor, session and campaign data and also keeps track of site usage for the site's analytics report. The cookie stores information anonymously and assigns a randomly generated number to recognize unique visitors.
    _gat_UA-40943322-11 minuteA variation of the _gat cookie set by Google Analytics and Google Tag Manager to allow website owners to track visitor behaviour and measure site performance. The pattern element in the name contains the unique identity number of the account or website it relates to.
    _ga_3TPMSYMGQB2 yearsThis cookie is installed by Google Analytics.
    _gid1 dayInstalled by Google Analytics, _gid cookie stores information on how visitors use a website, while also creating an analytics report of the website's performance. Some of the data that are collected include the number of visitors, their source, and the pages they visit anonymously.
    Turustamine
    Turundusega seotud küpsiseid kasutatakse külastajate jälgimiseks eri veebilehtedel. Selle eesmärk on näidata kliendile reklaame, mis on kasutajale asjakohased ja huvitavad ning seega avaldajatele ja kolmanda osapoole reklaamijatele väärtuslikumad.
    KüpsisKestvusKirjeldus
    VISITOR_INFO1_LIVE5 months 27 daysA cookie set by YouTube to measure bandwidth that determines whether the user gets the new or old player interface.
    YSCsessionYSC cookie is set by Youtube and is used to track the views of embedded videos on Youtube pages.
    yt-remote-connected-devicesneverYouTube sets this cookie to store the video preferences of the user using embedded YouTube video.
    yt-remote-device-idneverYouTube sets this cookie to store the video preferences of the user using embedded YouTube video.
    Liigitamata
    Teised liigitamata küpsised on need, mida analüüsitakse ja mida pole veel kategooriasse liigitatud.
    KüpsisKestvusKirjeldus
    shopmagic_visitor_6014a2c505e4018175910f0271772c6c1 yearNo description
    SALVESTAN & NÕUSTUN
    Powered by CookieYes Logo