Golf on eelkõige psühholoogiline mäng. Vaimuvõitlus iseenda ja loodusega, kus tihtipuhku tuleb vastu võtta kaotus. Bunkrilöök pole teab mis raske, ent algaja ja keskmine klubimängija peab palli liiva sattumist katastroofiks.
Psühholoogid leiavad, et kui bunkri ametlik nimetus poleks liivatakistus, oleks mängijal palju lihtsam palli sealt välja lüüa. Ehk siis: kui pall on takistuses, on sealt löömine takistatud ja keeruline.
Tegelikult on bunkrilöök, kui pall lebab kenasti liival, üks lihtsamaid. Ent selleks, et löök liivast õnnestuks, tuleb vaim vabaks lasta ning muidugi treenida ja treenida. Ühel hetkel, kui löök selge, tabab mängijat hämmastav tõdemus: rõõm, kui pall satub bunkrisse, mitte griini kõrvale rough’i.
Siinkohal kümme märget bunkrilöögi kohta, mis annavad õnnestumisele vaid aluse, sest mängija peab ise end bunkrikuningaks vormima.
1. Töö teeb ära golfikepp.
Bunkrilöögi filosoofia on lihtne: golfikepi laba tuleb hooga juhtida palli alt läbi liiva. Töö teeb ära golfikepi laba. Kujuta endale ette, et laba liikumise madalaim koht on palli alt läbi pallist eespool.
2. Löö liiva, mitte palli.
Keskenda tähelepanu tabamispunktile, mis on paar sentimeetrit pallist tagapool, mitte pallile. Downswing’il anna kepilabal sukelduda liiva tabamispunktis. Teoreetiliselt lööb palli bunkrist välja liiv, mitte golfikepp.
3. Õpi tundma liiva iseloomu.
Bunkrilöögil ei saa olla ühtset tabamispunkti, sest pole olemas ühesugust liiva. Teadmised, kuidas erineva liiva puhul käituda, tulevad kogemustega. Liiv võib olla nagu tuhk, aga ka jämeda teraga. Ka niiske ja kuiv liiv on nagu öö ja päev. Harjutades õpid, kuhu ja kuidas on vaja tabada, et pall selle või teise omadusega liivast augu lähedale saada.
4. Loo löögile tugev alus.
Kui keha pole tasakaalus ja teeb vale liigutuse, läheb bunkrilöök täielikult untsu. Sestap tuleb võtta tavapärasest laiem jalgade asend ning kaevuda liiva, et toetuspunkt oleks kindel. Keskendu sellele, et sa ei vajuks põlvedest läbi kogu löögi vältel.
5. Tõsta randmeid tavapärasest varem.
Backswing’i ajal tõsta randmeid tavapärasest varem ja teadlikumalt. Nii tabab kepilaba liiva järsema nurga all ja kaevub paremini.
6. Kiirenda kepilaba palli alt läbi.
Algajate tavapärane viga on niinimetatud peatatud löök: kepilaba lüüakse jõuga palli taha liiva kinni. Tulemus: pall jääb kas paigale või liigub õige pisut, kuid bunkrist ei lahku. Ole enesekindel, kiirenda kepilaba palli alt läbi nagu tavalisel löögil, ja voila!
7. Jälgi, et pall oleks tavapärasest eespool.
Bunkrilöögil peab pall jääma algasendit sisse võttes tavapärasest ettepoole ehk eesoleva jala poole. Jälgi, et löögil kanduks keharaskus eesolevale jalale. Vastasel korral ebaõnnestud.
8. Vähem liiva, suurem backspin.
See punkt on mõeldud edasijõudnuile. Mida vähem liiva jääb kepi ja palli vahele, seda võimsam on backspin. Siit algab looming, eriti, kui griin, kus asub auk, on kaldus nii- või teistpidi.
9. Pikem sving, pikem lend.
Löögi pikkus sõltub sellest, palju liiva jääb kepilaba ja palli vahele, aga muidugi ka swing’i pikkusest. Vaid harjutades saad aimu, kui kaugele paiskab palli nii või naa pikk löögiliigutus. Löögi pikkus sõltub ka algasendist ja kepilaba asendist ehk mida avatumad need on, seda kõrgemale pall tõuseb.
10. Ole loov, kasuta putterit.
Üheski reeglis pole kirjas, et bunkrist peab palli välja lööma sandiga. Seega kasuta loovust, kui bunker pole sügav või esiserv järsk. Palli saab teinekord augu kõrvale (või auku) ka chipates või putates, eriti, kui liiv on kõva ja niiske. Küll aga tuleb chippamisel või puttamisel tabada palli ja mitte teragi liiva. Ka neid lööke tuleb harjutada.
Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
Foto: Mats Soomre (www.soomre.com)
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
