Ah, et igale pätsile pai? Just nii on kirjas Karja Pagari pakenditel. Olen nende leiva austaja. Kui Saaremaale satun, siis on kaks kohta, mida igal juhul soovin külastada. Üks neist on Karja kirik ja teine Karja Pagari pood. Nii ka seekord. Kui esimese päeva kohtumised peetud, laenas meile oma sõiduki Tullio Liblik ja asusime Karja poole teele. Kiriku uksed olid seekord kinni aga see polegi oluline. Hea tunne oli jalutada kiriku ees, istuda korraks pingile, lihtsalt mõelda ja tunnetada hetke. Kas see, mida olime siia tulnud tegema, on meie südametee ja kellele me saame hea sõnaga päriselt head teha?
Edasi seadsime suuna Karja Pagari poodi. Ikka leiva järele! Kui tore oli esimest korda juhuslikult kohtuda peremehega. Rõõm oli nii suur, et leppisime kokku, et tuleme järgmisel päeval tagasi ja vaatame selle pätsile pai tegemise ka oma silmaga üle. Mis on Karja Pagari hea leiva saladus? Ikka vanad head Saare leivaküpsetamise traditsioonid, hoolega hoitud juuretis, Saaremaal jahvatatud jäme rukkijahu ning kvaliteetsed koostisosad ja käesoojus.
Pärit Saaremaalt
Suurem osa Karja Pagari leibade toorainetest tuleb Saaremaalt, mida saarel ei toodeta, tuuakse mandrilt. Kuid Saaremaal on tublid tootjad – nüüd on lootus saada leibadesse ka Saaremaa mune.
Leib saab tumedaks tänu rukkilinnase jahule ja punasele fermenteeritud rukkilinnasele. Linnaseid kasvatatakse nagu õllelinnaseid – idandatakse, kasvatatakse ja siis mitte ei kuivatata, vaid lastakse ise kuivamise teel fermenteerud – see on ka saladus, miks leib tume on. Seda jahu ei panda koos muu jahuga katlasse, vaid keedetakse enne ära ning see keedus annab leivale terve rea häid omadusi – üks neist tume värvus ja teine hea lõhn. Aga ka niiske sisu ja pikk säilivus. Sama linnasega valmistatakse ka heledad leivad, ent neid ei fermenteerita.
Juuretist valmistatakse Saksa tehnoloogia abil. Karja Pagaris on traditsiooniline juuretis, mis ise paljuneb ning Saksa masinas saab korraga valmistada 600 kg juuretist.
Igale leivale pai
“Meie slogan on, et igale pätisel on tehtud pai,” sõnab Karja Pagari juht Aivo Kanemägi. Seda põhjusel, et taignad on nii suure niiskustasemega, et neid jahuga vormida ei saa. “See käib nii, et käed on märjad ning käivad kogu aeg läbi märja kausi, kaalutakse paraja suurusega tükid, teine pagar tõmbab käega üle ehk teeb pai ja tõmbab vormi ühtlaselt laiali,” räägib ta. Seetõttu on ka leivatöö puhas käsitöö, ainult tainas tuleb sõtkuda masinaga, sest kätega ei ole see võimalik.
Kui leivad on vormitud, viiakse käruga ahju leivad. Kerkima pannakse leivad 38 kraadi peale ning lisatakse niiskust, et koorik ära ei kuivaks. Leivad kerkivad 45 minutit kuni tund.
Päevas valmib niiviisi 2-2,5 tonni leiba, millest 90% on rukkileib. Saia saab aga mekkida ainult Saaremaal, seda eriti saarelt välja ei viida. Eriti mõnus on aga suvepuhkusel Karja Pagarist läbi, ehk saab osta ahjusooja leiba, mida on mõnus piknikul murda.
27 aastat leivaküpsetamist
Karja Pagar on tegutsenud juba 1993. aastast. Kaks aastat tagasi mai alguses tähistati 25. juubelit. “Meil oli alguses üks veneaegne väike küpsetusahi,” meenutab Aivo algusaegasid. Seejärel tuli suurem leivaahi 1997. aastal ning järgmine vormileiva jaoks 2001. aastal. Alustades oli Aivo hoopis sohvoosis osakonnajuhataja. Tema sõber oli pagar ning ta pakkus sovhoosis välja, et teha pagaritööstus. Pärast vene aega erastas mees selle koos enda tolleaegse äripartneriga. Praeguseks on see pereettevõte, mis kuulub Malle ja Aivo Kanemägile.
Toredad traditsioonid
Tihti tellitakse Karja Pagarist ka pulmaleiba. Seda alustad Pilguse mõis. “Me küpsetame suure leiva ja sinna peale tuleb pruudi perekonnanimi, mis söödetakse tseremoonia käigus lammastele,” selgitab Aivo. Kanelmägide enda perekonnas saadeti poja pulmades pruudi neiupõlvenimi ära nii, et pruudi nimi kirjutati golfipallile ja see löödi vette. Poeg tegutseb kusjuures Karja Pagari kõrval ning toodab limonaadi Öun.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
