Notsu ja Puhhi isa Alan Alexander Milne ütles kunagi, et „golf on parim sport maailmas, milles vilets olla“ ja sellepärast ma eriti ei muretsenud, kui mõtlesin ühel heal päeval mängu lõpuks ära proovida.
Üksinda on kõiki asju raskevõitu alustada ja seepärast oli mul hea meel ringi küsides kuulda, et samavähe golfi mänginud, kui ma ise, ehk üldsegi mitte, on ka enamus mu sõbrad ja tuttavad.
„Kas nokamütsi peab ka pähe panema,“ küsis asjalikult Tõnu Trubetsky, kui pakkusin ideed minna kaikaga väikest palli taguma ja vaadata, mis tunne tekib.
Vastasin, et vast ei pea, aga kindel ma polnud, sest kunagi ei tea ja golfiinimesed tunduvad kõrvalt vaadates tõepoolest mingi omalaadse kambana. Selle kambaga kohtumiseks soovitas Tõnu veel inimesi kaasa haarata ja nii kogunes lõpuks Jõelähtme Golfikeskusesse pea terve Vennaskond ehk peale Tõnu veel Hedwig Allika, Lauri Leis, Allan Vainola ja Anti Pathique.
Eesti Golfikool tegutseb suvehooajal peamiselt Jõelähtmel Estonian Golf and Country Clubis, kuid nende treenerite käe all saab golfiga tutvust teha ja oskusi lihvida ka muu hulgas Saare Golfis, Saaremaal ja White Beach Golfis, Pärnus. Golfi algajatele võimaldavad esmapilgul aga ka kõik teised teenusepakkujad.
Villid ja rakud
Jõelähtmele saabudes märkasime kõikjal inimrühmi, kes tundusid üsna kohkunud nägudega. Küsides selgus, et tegemist on meie moodi algajatega, kel käivad kursused ja seega vaatasime neid kaastundliku murega, sest me olime lootnud mütsiga lööma tulla ja kohe hoogsalt mängima asuda, kuid selgus, et asi on veidi keerulisem.
Green Cardi kursustel (milleta enamikule väljakutest ei pääse) saadakse algtõed golfist ja see on tavaliselt jaotatud kahe päeva peale, kestes kokku umbes kümme tundi. Kursuse teooria osas räägitakse ka mängureeglitest, ajaloost, etiketist ja üldtõdedest. Praktilises osas õpitakse kõiki mänguelemente, mille hulgas on näiteks lähilöögid ja kauglöögid. Lisaks kursusele võib võtta eratunde, et harjutada kehahoiakuid, keppide sobivust jne.
Tõepoolest oligi algus kaugelt raskem ja tõsisem, kui kahtlustada oskas, kuid nagu korduvalt julgustati, siis kõik huvilised on oodatud hoolimata vanusest ja mängutasemest.
Üllatuseks oli kasvõi golfiõpetaja Enrico Villo pea kõige esimene märkus, et ohutus on äärmiselt tähtis ning läheneda võib lööjale vaid ettevaatusega ja nii, et sinu olemasolust teadlikud ollakse.
„Kujutage ette, kui see golfikepp hooga üle õla käib ja samal ajal keegi ootamatult ligi astub. Sellega ei ole mingisugust nalja, igasuguseid juhtumeid on olnud. Palliga või golfikepiga pihta saada on valus ja isegi eluohtlik,“ manitses Villo.
Tema sõnul liigub löögi juures golgikepp oma paarsada kilomeetrit tunnis ja sealkandis on ka palli stardikiirus. Algkursus on vajalik selleks, et saadaks aru, mis on avalöök, millised on kepid, kuidas puttamine käib, kuidas punkrist või kõrge rohu seest lüüa jne. Green Cardi kursustel saab kõik elementaarsed asjad selgeks, et hiljem mängu nautima asuda.
Ka golfipallile lihtsalt pihtasaamine ei olnud alguses mingi meelakkumine. Esimesed löögid ei meenutanud meist kellelgi midagi golfisarnast, pigem võis ette kujutada, et üritame pommlöökidega tabada mingisuguseid umbes viie meetri kaugusel sebivaid pahatahtlikke ja meie üle irvitavaid kahjureid.
Allakirjutanu pidi isegi põhikätt vahetama, sest niiöelda „parempoolne liiklus“ tundus täiesti vastuvõetamatu.
„Pagan võtaks,“ oli üks kõige viisakamaid väljendeid, mis algselt ümbrusest kostis, kui õiget asendit sai kätte harjutatud. Sellega seoses meenusid enne saabumist loetud Pelham Grenville Wodehouse loodud maailma kuulsaima ülemteenri Jeevesi manitsused härrasmehelikkusest, viisakusest ja aususest, mis käivad teadagi golfi juurde, kuigi Wooster neist eriti ei hoolinud.
Villo sõnul on golfis etikett väga tähtis ehk selge peab olema, kuidas väljakul liikuda ja kasvõi see, millist tempot hoida. Et sa ise ei peaks kaua ootama ja teised sinu tõttu aega raiskama, et mängutempo oleks vastuvõetav ja mäng ise nauditav kõigile.
Pärast esimest poolsadat palli ning treeneri kannatlikke õpetussõnu ja mitmeid asendikohendamisi hakkavad kõigil löögid märgatavalt paranema ja ümberringi kostuvad juba palju rahulolevamad hüüatused, kuid käed on harjumatusest tõepoolest juba veidi valusad. Võis juba ette kujutada, mis tunne on pärast umbes paaritunnist sellist treeningut.
„Kes esimest korda golfi mängima tuleb, saab kohe aru, et golf on vägagi füüsiline ala,“ möönis Villo.
„Ka golfikindad on varustuse oluline osa ja tõenäoliselt üks esimesi oste, mis tehakse, sest villid ja rakud on kerged tulema,“ saab pallidetagumise kõrvalt veelgi õpetussõnu kuulatud.
Sportlik vorm tuleb siin kahtlemata igati kasuks ja seepärast võib alal tõsisemat edu soovides pigem unustada vahel teleseriaalidest nähtud kaadrid unistest vanameestest või kummalistelt äraseletatud näoga ärimeestest, kes naljakates pükstes ja purgist lürpides mööda platsi kõiguvad. Päris tippu jõuavad siin ikka vaid tõelised sportlased.
„Meie propageerime siin karskust, sportlikku vormi ja tervislikke eluviise,“ kinnitab treener.
„See ikka selline ala pole jah, et võtad sõpradega kasti õllet ja kukud uimerdama,“ tõdeb keegi kõrvalt asjalikult.
Vahuvein ja maasikad
Samas on golf siiski ka nauditav seltskonnamäng, kus koos sõpradega saab lõbutseda ja mõõtu võtta ka ilma metsiku pingutuseta.
Pärast seda, kui treener kohendab möödaminnes golfikepi asendit allakirjutanu käes, lendab pall esmakordselt sellise kaarega taevasse, et ootamatu eduga harjumatu silm langemist ei näegi.
„On jah hea tunne küll, kui pall õhku kaob ja kohe nagu ei näegi, kus maandub,“ nõustub ka kõrvalmatil palle taguv Allan Vainola.
Mõningaks takistuseks on veel noorpõlvest sisseharjunud hokiasend, mis treeneri soovitatust küll mugavam tundub, kuid kaugeltki nii häid tulemusi ei tooda.
Esimese õppetunni lõpuks võib siiski tõdeda, et millegi ületamatuga tegemist pole ja järgmine kord mööduks juba tunduvalt vähemate vägisõnade saatel. Kõik on ühel meelel, et kui palli juba lendama saab ja enesekindlus kasvab, siis võib mäng tulevikus tõeliselt nauditav ja kaasahaarav olla.
„Mulle väga meeldis. Esimest korda proovisin ja hakkas kohe meeldima. Aga ma olin kaks päeva täiesti invaliid. Käed jubedalt valutasid ja keha ka. Ega kohapeal ei saanud arugi, et sellel selline mõju võiks olla….täitsa hea trenn ju. Ja ma arvan, et mul läks hästi, mõned korrad läksid mööda aga enamus siiski pihta ja palli sai ka ilusasti lendu. Ma oleks iga kell nõus uuesti proovima,“ kirjeldas muljeid Hedwig Allika.
Tuleb nõustuda ka sellega, et golf võib olla nii tõsine sport kui ka lahe meelelahutus ja kõik sõltub pigem endast, et mida sa ise alalt ootad ja soovid.
„Golfimäng on ilma sellesse süvenemata tundunud hoopis lihtsam kui tegelikkuses. Esmakordselt golfikeppi käes hoides imestasin, kui raske oli palli lendama saada. Katselöökide käigus sain aru, et instruktori poolt ette näidatud õige lähteasend on väga oluline selleks, et pall soovitud suunas liiguks ja selleks, et üldse pallile pihta saada. Mõnda aega oli küllaltki abitu tunne, aga kui löögid paremini välja hakkasid tulema, tekkis tugev mänguhasart. Siis peab algaja muidugi hoolega jälgima, et ta ei hakkaks ennastunustavalt golfikepiga vehkima, kontrollimata, kas kedagi läheduses pole. Oma esimese golfimängukatse kohta arvan, et see läks päris hästi ja kindlasti tahaksin veel proovida,“ leiab Lauri Leis.
Ka osutub vääraks müüt, et tegemist on vaid rikaste mänguga, veidi ringi uurides saab isegi kogenematule selgeks, et algaja saab varustuse täiskomplekti kätte umbes saja euroga. Kasutatud varustuse isegi veel odavamalt. Samuti on alti võimalik varustust rentida. Green Cardi kursus maksab samuti saja euro ringis.
Kiirkursuse lõpetuseks pakub treener Villo vahuveini ja maasikaid, mis mõnusa suvepäeva veel mõnusamaks teevad ja tulevikuks veelgi eneseteadvust lisavad.
Šotlane, hollandlane, hiinlane ja eestlane
Hiljem klubihoone restoranis läheb keskusteluks golfi ajaloo üle, mille loomisele pretendeerivad ka hollandlased, belglased ja nagu alati hiinlased. Viimatimainitud käivad välja mängu nimega chuíwán, mida mängiti kümne erineva kepiga. Mõned ajaloolased usuvad, et oma mõjutajateks olid kolven Hollandist ja koole Belgiast. Viimane toodi Šotimaale 1421. aastal.
Ühel nõul ollakse siiski, et mäng oma tänapäevasel kujul pärineb sportmängust, mida mängiti Šotimaa idarannikul XV sajandil.
„Pole siin midagi, lõpuks tuleb ikka välja, et kõik asjad on pärit ikkagi siit Eestist,“ tõdetakse restoranilaua taga teema lõpetuseks.
„Ju kuskil siin lahinguväljal hakati kunagi jälle rüütlite päid odavarrega taguma või midagi sellist, nagu enamus mänge on alguse saanud. Võib kihla vedada, et tegelikult on golf Eestist pärit, peab Andrus Kivirähu käest üle küsima,“ teeb allkirjutanu lõpuks teemast ajaloolise kokkuvõtte.
Ahto Vahter
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
