Eesti on mõõtmetelt väike, kuid südamelt suur. Ta kostitab sind laiade laante ja müstiliste soodega, rehielamute ja mõisakompleksidega. Palmse mõis on tõeline pärl, mis pakub hingele ja kehale rohkem, kui oskad oodata.
Lääne-Virumaal asuva Palmse mõisa ajalugu ulatub otsati keskaega. Esmalt kuulus see tsistertslaste Tallinna mungakloostrile, seejärel von der Pahlenite perekonnale. Selle lugupeetud Balti aadlipere otsus hakata 1697. aastal ehitama kahekorruselist barokkstiilist peahoonet pani veerema sündmusteahela, mille tunnistajaks saab olla täna iga Palmse külaline. Lahemaa rahvuspargi südames on üks unikaalsemaid täielikult restaureeritud mõisaansambleid.
Saamaks aimu, milline nägi välja mõisniku elu, tasub põigata härrastemajja, mis on kujundatud lähtuvalt 18. ja 19. sajandi interjöörist. Antiiksed mööbliesemed, muusikariistad, siin-seal asetsevad kaardid, riided ja kunstiesemed loovad tunde, justkui oleks mõisahärra vaid korraks välja oma maavaldusi inspekteerima läinud. Olles kantud päevasel ajal muuseumina tegutseva härrastemaja lummusest, võib õhtusel ajal esindushoone erinevates salongides ja saalides pidulikke vastuvõtte ja tähtpäevi pidada.
Ükski täiuslik mõisaansambel ei saa läbi ilma sepikoja ja palmimaja, veinikeldri ja kõrtsita. Härrastemaja restoranis saab maitsta peeneid sakstetoite, mille valmimist on võimalik oma silmaga ainsa siiani köetava mõisaaegse mantelkorstnaga köögis jälgida. Veinikeldrist võib muu maailma napside kõrval lahti korkida ka kohalikke marjaveine, mis maitsevad iseäranis hääd. Supelmajas, tiigi kaldal, kostitab restoran Peter Ludwig mõisnike lemmikroogadega, mida suvel on erakordselt nauditav maitsta välisterrassil. Kunagise külaelu keskpunktis, kõrtsis, saab seevastu peetud kõik suured peod ja pulmad ning lihtsad delikatessid, nagu kohapeal küpsetatud leib ja soolavõi, on alati laual.
Õhtusöögijärgne jalutuskäik mõisaaias justkui kutsub palmimajja sisse astuma, et saaks imetleda kameeliaid, viinamarju ja virsikuid. Ja endale märkamatult oled otsati tõmmatud seiklusesse, mis viib Aafrika kõrbetesse, vihmametsa ja Vahemere igihaljasse metsa, Austraaliasse ning Uus-Meremaale.
Sepikojas, mehiste meeste pärusmaal, saab osa sepatööst ning soovi korral ka ise seda proovida. Endises aidahoones lummavad aga põnevad näitused. Just avati installatsiooni- ja skulptuurinäitus “Mäng”, kus oma töödega on väljas Tiiu Kirsipuu, Leonhard Lapin, Hannes Starkopf ja teisedki. Mõisakummituste näitus tekitab seevastu närvikõdi, on põnev, salapärane ja veidi kõhegi. Et mõisates kummitab, pole uudiseks, kuid Palmses teatakse kummituslugudest veidi rohkem, mistõttu need on uudistamiseks ka laiemale publikule. Eestlaste tuntud „ravivedeliku“ viina tootmisajalugu alates 15. sajandist on dokumenteeritud ja eksponeeritud endises härjatallis. Näha on toorained ja viinavalmistamise viisid, praktikud võivad ka kohapeal ühe vägijoogi kokku segada.
Jalutamine mõisapargis ja -aias on külastajale tasuta, piletiga saab vaadata kuut eraldi asuvat näitust ja leida tegevust meisterdamisõues, savi- ning sepikojas. Lisaks kuulub piletihinna sisse hobu- või ponikalessiga sõitmine ja paadisõit.
Palmse mõis pakub täielikku vaheldust linnaelu askeldustest.
Rohkem infot leiab SIIT!
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
