Küllap on paljudele teada ütlus, et karjapoiss on kuningas. Eestisse Ameerika Ühendriikidest tulnud Brett Morrison peab Jõelähtme golfiväljakul marssali ametit. Militaarsust tasub tema loomusest otsida küll tikutulega, kuid kindlasti teeb ta oma tööd aristokraatliku väärikusega, saavutades golfiseltskondade lugupidamise. Edukas töö Eestis tõestab nii Bretti kohanemisvõimet kui ka golfi internatsionaalsust.
Te olete marssaliks Jõelähtme golfiväljakul. Kui lähtume militaarsest terminoloogiast, on Teil sama palju võimu ja vastutust kui marssalitel armees?
See on huvitav „tiitel“, kas pole? Sõjaväe osas pole ma kindel, aga minu kui USA golfimängija vaatenurgast on marssal keegi, keda sa tavaliselt näha ei taha. Sa lihtsalt lehvitad ja loodad, et ta sõidab edasi. Kahju, marssal peaks küll raja mängutempot ülal hoidma, kuid samas ka mängijaid aitama ja hoolt kandma, et mäng sujuks võimalikult hästi. Aga nii palju kui mina olen näinud (v.a tippklubides), käitub marssal, nagu ta oleks peremees ja mängijatest tähtsam.
Kas Eesti golfimängijad pööravad tähelepanu ka sellele, et olete välismaalane, või ei mängi tänapäevases golfimaailmas erilist rolli, mis rahvusest ja maalt keegi on?
Nad märkavad, kui proovivad minuga eesti keeles rääkida. Kahjuks on minu tase eesti keeles sama halb kui soome keeles ning see teeb asja ainult raskemaks, kui pean mõnda aeglast eestlaste või väliskülaliste gruppi assisteerima. Kuid golf on siiski rahvusvaheline mäng.
2013. aasta hooaja kõige piinlikum olukord tekkis siis, kui olin just alustanud ning EGCC-s toimus neljapäevane turniir. Viimasel päeval, kui viimane flightesimeselt tee’lt liikuma hakkas, hüüdsin neile „Head mängu!“ asemel „Head isu!“. Kaks rootslast kõndisid rahulikult edasi, eestlased pidid naerust pikali kukkuma.
On hästi tuntud selline mõiste nagu Ameerika jalgpall. Kas me võime aga rääkida ka Ameerika golfist?
Raske öelda, kuna peale USA, Eesti, Saksamaa ja Prantsusmaa pole ma väga kuskil mänginud. Küll aga algaja tasemel kasutatakse mängimisel golfiautot rohkem, et tempot hoida. Minu jaoks pole see aga õige golf. Ma veetsin Ühendriikides seitse hooaega klubi caddy’na ning see pani mind rohkem väärtustama kogu raja jalgsi läbi käimist(?). See annab sulle võimaluse eralduda viimasest löögist ning valmistuda järgmiseks. See laseb sul kõik löögid läbi mõelda, mis tegelikult ongi golfi mõte – jälitada väikest valget palli mööda maad. Mõned vähemalt ütlevad nii.
Millises osariigis ja linnas Ameerika ühendriikides kasvasite ja palju on Teie kodulinnas golfiväljakuid?
Mu lapsepõlvekodu asub idarannikul, Virginias. 20 minuti sõidu kaugusel on viis väljakut, nendest kolm on munitsipaalväljakud, teised kaks asuvad sõjaväe territooriumil (rääkides karmist marssalist). Kõigil neist oli pakkumine lastele: kui oli vähe inimesi, võis viie dollari eest mängida nii palju, kui tahtsid. Kui tahtsid tõsisemalt mängida, siis töötasid väljakul (caddy’na), mis võimaldas sulle tasuta range’i palle ja õpetusi pro’delt. Tagasi vaadates oli see tore viis üles kasvada, mängima õppida ja ka taskuraha teenida.
Loe lisaks Ajakiri Golf uuest numbrist! http://ajakirigolf.ee/telli-ajakiri/
Ajakirja Golf uue numbri leiad üle Eesti Selverites, Prismades, Rimides, Maksimarketites ning lisaks veel Statolides, R-Kioskides ning Stockmannis!
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
