Otsides paika, kuhu minna puhkusele, siis soovitame sel aastal reisida Euroopa keskpunkti, Saaremaale. Kas teadsid, et Saaremaal asub ka Euroopa kõige paremini vaadeldav meteoriidikraater ja Lääne-Eesti kõrgeim pankrannik Panga pank? Loomulikult võiksid Saaremaale reisida ka kohalikud kliimapagulased, sest just Saaremaal on Eesti kõige rohkem päikesepaistelisi päevi aastas. Kuid mis veel? Siin on 10 põhjust Saaremaa külastamiseks.
Rahu ja vaikus
Saare maakond on üks väiksema asustustihedusega piirkondasid Eestis. Saaremaal on sul piisavalt privaatsust ja soovi korral saad olla täiesti üksi. Tihedama liiklustihedusega linnadest tulnutel võib kohati isegi tekkida imelik tunne, mille põhjendust koheselt ei oskagi seletada. Arvatavasti on see kohalik piiritu vabadus ja tõsiasi, et Saaremaal ummikuid ei ole. Saarlased võtavad külalisi lahkesti vastu ning huumorit kohalikud armastavad.
Spaad
Saaremaa on kõige suurema spaade asustustihedusega linnasid Eestis, kokku on neid kaheksa. Võib öelda, et iga kümne elaniku kohta on Saaremaal üks voodikoht spaahotellis. Majutust leidub neis igale maitsele – nii väiksema ja privaatsema majutuse austajale kui ka suure spaakeskusega hotelli võlude nautijale. Kõikide hotellide peale on valikus ligi 400 erinevat hoolitsust. Külalisi ootavad ees 25 erinevat sauna ning 12 basseini. Hotelle asub nii linnast väljas idüllilistes maakohtades kui ka Kuressaare südalinnas.
Muhedad saarlased
Saarlased oma muheda olekuga on juba üksinda piisav põhjus Saaremaa reisi ette võtmiseks. Külalised võetakse avasüli vastu ja lisaks heale-paremale ninaesisele kostitatakse saabujaid tihtilugu ka saare huumoriga. Nalja armastavad saarlased väga. Teinekord mõnele mandrilt tulnule tunduvad saarlaste naljad isegi natuke kohatud või siis liiga järsud. Eriti soojad suhted teineteise tögamise osas on muidugi hiidlastega. Lisaks huumorisoonele on omamoodi ka saarlaste kõnepruuk. Kui laulev kõneviis ja Ö tähe kasutamine on lihtsalt kena kuulata, siis tõsise saare murraku kasutamise puhul võib mujalt tulijale jutt üsna segaseks jääda. Kas Sina oskaksid midagi teha, kui saarlane ütleb Sulle: „Aa oo ää!“ Ja süda on saarlastel kahtlemata suur. Külavaheteel vastutulevaid võõraid tervitatakse sõbralikult nagu ammuseid tuttavaid. Kätte juhatatakse köikse paremad rannad ja suitsukala ostukohad. Aga parimad seenemetsad jätab saarlased siiski oma teada.
Toit
Maitseelamusi saartel jätkub. Alustades suitsukalast kuni pannileiva ja apurokani välja. Tekkis kohe huvi, et mis asjad need kaks viimast on? Pannileib on traditsiooniline pala, mis tuntud just Saaremaal, apurokk pärineb Muhust. Pole uudis, et saarlased on ka suured kalurid. Saarlased suitsutavad, marineerivad, kuivatavad ja praevad kala. Ka mitmed restoranid ning kodukohvikud pakuvad kalaroogasid mitmel eri viisil. Värsket kala pakuvad igapäevaselt ka mitmed restoranid, menüüst otsi üles päeva kalasaak. Restoranid on Saaremaal kõrgetasemelised.
Võttes aluseks põhjamaades välja antavat White Guide tunnustust, siis saartel asub kümnendik Eesti parimatest restoranidest. Saared on tuntud ka just traditsioonilise koduõlle valmistamise poolest. See tasub maitsmist, kuid tarbida mõõdukalt!
Loodus
Rabad, matkarajad, loomad, lilled, linnud ootavad sind samuti külla. Kes armastavad matkamist, siis neile on Saaremaal kokku 123 km pikkuses matkaradu. Kõige enam leidub matkaradasid Vilsandi rahvuspargi territooriumil. Üks huvitavamaid teekondi on matk Harilaiu poolsaarel, mis tipneb Kiipsaare tuletorniga. Sinna paika peab matkama, autoga see ligipääsetav ei ole. Seiklusi pakub ka Koigi raba. Seal on nii laudkattega lõike kui ka metsikumaid radasid. Võta sel suvel eesmärgiks tõusta ühel hommikul piisavalt vara, et nautida päikesetõusu rabas. Rabad on rabavad. Loodushuvilistele pakub palju avastamisrõõmu ka floora ja fauna. Eestis on kokku loendatud 38 õitsvat orhideeliiki, Saaremaal võib neist kohata 36 eri liiki. Linnuvaatlejatele on igal kevadel ja sügisel Saaremaal palju pakkuda. Just Sõrve poolsaar on koht, kus paljud linnud teevad peatuse. Fotojahiks on metsad ideaalsed, kui soovitakse pildile püüda punahirvesid, metskitsesid, metssigu.
Väikesaared
Saaremaa on Eesti suurim saar, aga ümberringi on ka palju väiksemaid saari, mida peab avastama. Vilsandi, Abruka, Ruhnu, Muhu ning Viirelaid ootavad külla. Vilsandi saar on Vilsandi rahvuspargi keskmeks. Piirkond on tuntud ka hea hülgevaatluse paigana. Abruka saar asub mõne kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Just sellel saarel asub laialehine lehtsalumets, mis on Läänemere mail ainulaadne. Seda metsa peab oma silmaga kaema. Kui soovid veidi kaugemale sõita, siis ootab sind Ruhnu. Ruhnus olles käi kindlasti Ruhnu puukirikus, teadaolevalt on see Eesti vanim puithoone. Kui lähed Saaremaale autoga, siis läbid ka Muhu saart, mis pakub palju avastamist. Muhu saare külje all asub Viirelaid. Sellel laiul on võimalus kogeda, mis tunne on olla täitsa üksi ühel saarel. Ei saa ka mainimata jätta, et Saaremaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO biosfääri programmialale “Inimene ja bisfäär”, mis tähendab, et kohalikud inimesed on elanud aastasadu kooskõlas loodusega ning hoiavad ning hoolivad keskkonnast.
Erilised elamused
Eks elamusi leidub igal pool ja neid võib leida igas asjas. Soovid ööbida tuulikus? Saaremaal on see võimalik. Oled unistanud ööbimisest onnis, mis asub puu otsas? Saaremal saab. Süda ihkab ööbida romantilises talumajas? Pole vaja kaugelt otsida, mine saartele! Ka kontsertpaikade osas ollakse saartel leidlikud. Olenevalt ilmast saab kas mäslevat merd või lummavat päikeseloojangut nautida Triigi sadamas asuvas Triigi filharmoonias. See hoone muutub suvel kontserdipaigaks ja talvel on kasutusel paadikuurina. Elamusi merel pakub purjelaev Hoppet, mis seisab Kuressaare pargi vahetus läheduses Raiekivi säärel, kui ta just väljasõidul ei ole. Pardal korraldatakse kontserte, mida saab nautida seilates päikeseloojangusse, kuid saab minna ka väljasõidule näiteks Abruka saarele. Lisaks tavapärastele muuseumidele on Saaremaal võimalik külastada ka veealust muuseumi. Kuid selleks, et nautida veealuses muuseumis laevavrakkide võlu, peab külastajal olema ette näidata sukeldumise litsents.
Tuletornid
Soovid külastada tuletorne? Roni näiteks Sõrve tuletorni tippu. Sealt avanevad ahhetama panevad vaated ning ilusa ilma korral on näha isegi Lätit. Kuid tähelepanuväärseid tuletorne on veelgi. Näiteks Kiipsaare tuletorn Harilaiu poolsaarel, mis tuntud ka kui Eesti oma Pisa torn, mis vees olles on viltu vajunud. Nagu varasemalt mainitud sai, siis Saaremaalt tuleb edasi reisida ka väiksematele saartele. Ruhnus on tuletorn, mis on väidetavalt projekteeritud Gustave Eiffeli poolt. Tuletorne on veelgi.
Arhitektuur
Arhitektuuri nautlejatele Saaremaal inspiratsiooni jagub. Kuressaare linna üheks sümboliks on 14. sajandist pärit Kuressaare piiskopilinnus, mis on teadaolevalt inspireerinud ka arhitekt Louis I. Kahni, kes veetis osa oma lapsepõlves just Kuressaares. Tähelepanu väärivad ka seitse keskaegset kirikut, maalinnad ja taluarhitektuur. Külasta Mihkli talumuuseumit Kihelkonnal ja saad teada kuidas saarlased vanasti elasid. Lähiminevikust on Kuressaare arhitektuuripärliks imposantne endine Saare KEK ehk kolhooside ehituskontor, mille arhitektiks on Marika Lõoke. Tänagi kannab hoone nime Saare KEK, kus asub KEK ehk kena elu keskus, kus asub muuseum ja hoone on kasutusel ka kontsertpaigana.
Tegevused õhus, maal ja merel
Tegevusi jagub Saaremaal kõigile! Terve perega saab minna seiklusparkidesse ronima. Golfi saab mängida maagilise vaatega golfiväljakul, kus mängu saadab linnulaul ja raja kaugemates punktides on võimalik silmata ka metsloomi. Metsa tasub minna seenele ja marjule, kuid kaasa tasub haarata ka disc golfi kettad, kuna neid radu on mitmeid. Saaremaa looduse võlu on kena nautida just rattaga. Laenuta saarel ratas ning asu avastama. Kuressaare lähiümbruses on head jalgrattateed, kuid ka maanteedel on liiklustihedus hõre ning jalgrattaga seal kena sõita. Plussiks on veel, et ei ole mägesid ehk et sõita saab kenasti laugel pinnal. Need, kes soovivad elamusi vees, saavad minna surfama ja SUP-i lauaga sõitma.
Tekst: Visit Saaremaa, ajakiri Golf
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
