TÄISPIKK LUGU! Naerujooga – mis see veel on?

0

Fotod: Terje Ugandi

Mis siin naljakat on?

Oled tähele pannud, et lapsed naeravad tihti ja spontaanselt, täiskasvanud aga naeravad siis, kui selleks põhjus olemas on? Nad püüavad enne naerma hakkamist huumorist aru saada. Neid erinevaid lähtekohti võib nimetada keha-meel- ja meel-keha-mudeliteks. Esimese mudeli järgi tuleb naer otse kehast ega kasuta mõistust. Naerujooga baseerub uskumusel, et põhjuseta naermine on füsioloogiliselt ja psühholoogiliselt sama kasulik kui spontaanne naermine nalja üle.

Põhjuseta naer

Naerujooga rajaja ja raamatu „Laugh For No Reason“ autor terapeut Madan Kataria ütleb, et me võiksime täiskasvanutena uuesti naerma õppida. Kataria teatab, et naer võib olla parim ravim. Kataria pani 1990. aastate keskel aluse naeruteraapiale, mida nimetatakse hasya-joogaks. Hasya tähendab sanskriti keeles põhjuseta naermist.

Naeruteraapia algusaegadel käis tema kodulinnas koos väike grupp inimesi, kohtuti regulaarselt pargis hommikuse jalutuskäigu ajal. Alguses räägiti üksteisele naljakaid lugusid ja anekdoote, kuid peagi said lood otsa. Katariale meenus teaduslik uurimus, mis tõestas, et keha ei suuda eristada esilekutsutud ja loomulikku naeru. Järgmisel kohtumisel selgitas ta seda grupile ja palus kõigil proovida ühe minuti jooksul lihtsalt naerda. Inimesed olid skeptilised, kuid läksid mõttega kaasa. Mõne jaoks muutus naer kiiresti loomulikuks naeruks, see oli nakkav, ja peagi naersid kõik koosolijad. Südamlik naer kestis umbes kümme minutit. Seda sündmust peetakse naerujooga sünniks. Nüüdseks on Kataria tehnikad inspireerinud inimesi üle maailma – naerujoogaga tegeletakse 72 riigis, asutatud on enam kui 8000 naeruklubi, kus käiakse koos regulaarselt.

Too naer kehasse

Tihti küsitakse, kuidas naerda, kui selleks ei ole tuju ja elus on probleemid. Kui jälgida kurbi ja masendunud inimesi, eriti just nende kehasid, on näha, et need on masendunud ja pinges. Need inimesed liiguvad aeglaselt, räägivad ohates ning nende keha funktsioonid on aeglased ja loiud. Kui on kurb olla, ei tohiks istuda tegevuseta, vaid tuleks teha füüsilist tööd, jalutada või minna sörkima, sest kehaline tegevus annab hea enesetunde. Keha ja meele vahel on seos – mis iganes juhtub meeles, juhtub kehas, ja vastupidi. Too naer oma kehasse ja meel järgneb sellele varsti.

Too naer oma kehasse ja meel järgneb sellele varsti

Naerujoogat praktiseeritakse grupis, oluline on silmakontakt ja mängulisus osalejate vahel. Sessioon algab tavaliselt hingamisharjutustega. Järgnevad harjutused, millega valmistatakse kopsud naermiseks ette, ja naeruharjutused, mis viivad grupi pikka ja rõõmsameelsesse naeru. 20 minutit naeru on piisav, et füsioloogilised protsessid kehas aktiveerida. Naer peab olema vali ja tulema sügavalt diafragmast ja olema nn kõhunaer. Kuna naerujooga on harjutus, siis võib naeru pikendada nii kaua kui soovitakse. Pärast naerusessiooni maandatakse energia juhendatud lõdvestuse või maandava tantsuga.

Naerutundides naeru harjutamine aitab kirglikul golfimängijal parendada oma keha toonust kui ka alandada üldist stressi ja sellega suurendada keskendumisvõimet. Proovima saad seda kunsti tulla Kadi ja Eve regulaartundidesse, mille kohta leiad infot Facebooki vahendusel. Ning kui soovid, saad naerutunni lausa oma ettevõttele või erapeo sisustamiseks tellida.

Milleks praktiseerida naerujoogat

Naermisega treenime kõhulihaseid ja stimuleerime seedesüsteemi. Lääne inimese üks põhimuresid kõhukinnisus võib igapäevase sügava naeru abil lihtsa lahenduse leida. Lisaks tasakaalustab naermise praktiseerimine pulsisagedust ja vererõhku, stimuleerib ja toniseerib vereringet ning tugevdab hingamiselundeid.

Praana ehk elujõud tuleb meie kehasse läbi hingamise. Puhtad hingamisteed ja tugevad kopsud on vajalikud nii meie keha kui ka vaimu heaoluks. Naerujooga aitab tuua kehasse ja ajju rohkem hapnikku, tänu millele oleme aktiivsemad ja töiselt efektiivsemad.

Oxfordi Ülikooli teadlased on teinud teaduslikke katseid, mille käigus uuriti muutusi inimese kehas enne ja pärast naermist ning leiti, et inimene talub pärast naermist tunduvalt paremini pinget ja valu. Igapäevane naer on efektiivseim stressiravim.

Naermine mõjutab tuju vaid mõne minutiga tänu endorfiinidele, mis levivad üle kogu keha. Kui kõik läheb hästi, siis on naerda lihtne, kuid kuidas teha seda elu erinevates situatsioonides? Naerujooga annab eluhoiaku, millega läheme läbi elu naerul näoga.

Kadi Toompere, Eve Arpo

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2018 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga