TÄISPIKK LUGU! Kuld või kullatud golfikepid?

0

Honma 14 kullatud golfikepist koosnev komplekt maksab ligi 75 000 dollarit. 2600 aasta jooksul on kuld tõestanud ennast kõige kindlama varaliigina ebakindlatel aegadel. Kuld omab unikaalset likviidsuse/väärtuskindluse kombinatsiooni: väikestes ühikutes hoiustatud füüsiline kuld pakub 99% sularaha likviidsusest 0% inflatsiooniriski juures. Kas investeerida kullatud golfikeppidesse või kulda? Palusime selgitust Tavidi analüütikult Adrian Bachmannilt.

Millised on investeerimisargumendid?

  • Unikaalne autonoomsus: füüsiline kuld on ainus (kõrglikviidne) finantsvara (peale sularaha), mis on täiesti sõltumatu kolmandatest osapooltest (pankadest, fondihalduritest, tururegulaatoritest, reitinguagentuuridest jne).
  • Kõrgeim konfiskeerimiskindlus: ükski reaalvara (kaubad, kunst, toorained, kinnisvara) ei paku kullaga võrreldavat turvalisust sundkonfiskeerimise vastu.
  • Füüsilisel kullal on minimaalne vara hoiustamise ja haldamise kulu: kulla hoiustamiskulud on kõikidest püsiväärtusega reaalvaradest (kunst, kinnisvara, toormed) kõige madalaimad.
  • Ideaalne vara pärandamiseks tulevastele põlvedele, kuna…
  • A) võimalik vältida pärimismakse sõltumata riigist;
  • B) ainus finantsinstrument, mis säilitab väärtuse garanteeritult sõltumata ajalisest teljest (1 a, 10 a, 100 a, 1000 a…). Unts kulda ostab samas või pisut suuremas väärtuses reaalväärtusi kui 1900., 1700. või 1500. aastal.

Baasfaktid

  • Maailmas on läbi aegade kaevandatud 180 000 tonni kulda. Vaid 24 000 tonni sellest kaevandati enne 20. sajandit.
  • Kulla kasutusotstarve maailmas: 52% ehtekuld, 18% monetaarkuld keskpankades, 16% investeerimiskuld, 12% tööstuslik otstarve, 2% tuvastamata.
  • Nõudlus füüsilise kulla järgi aastas ületab kolm korda kaevandatava kulla hulga (9000 tonni vs 3000 tonni).
  • Kullaturu tarneahel: kaevandused müüvad maagi rafineerimistehastele. Rafineerimistehased müüvad füüsilise kulla kullaturule, millest põhiosa moodustavad kullapangad (Bullion Banks – Goldman Sachs, Credit Suisse jt) ja väiksema osa väiksemad kullakauplejad.
  • Suurimad kullarafineerimistehased maailmas (aastane rafineerimiskapatsiteet): Valcambi (Šveits, 1600 t), Metalor (Šveits, 800 t), Heraeus (Saksamaa, 500 t), Tanaka (Jaapan, 500 t), Rand Refi nery (LAV, 500 t), PAMP (Šveits, 450 t), Argor-Heraeus (Šveits, 400 t).
  • 99% kullatehingutest ei toimu mitte füüsilise kullaga, vaid kullafutuuridega ja eri tüüpi tuletistehingutega. Antud asjaolu tähendab, et juhul kui ka väike osa “paberkulla” omanikest sooviks oma “paberkulda” konverteerida füüsiliseks kullaks variseksid virtuaalkulla turud kokku ning kulla hind kasvaks plahvatuslikult kuna maailma kullapangad ei suudaks “paberkulla” vastu ligilähedaseltki võrreldavas koguses füüsilist kulda tarnida. Turgudel kaubeldakse iga päev 9000 tonni kullaga, samas kui füüsilist kulda kaevandatakse vaid 9 tonni päevas.
  • Hiina impordib (ca. 1000 – 1500 tonni) ja toodab (ca. 400-500 tonni) igal aastal rekordilises koguses kulda, ent kulla eksport Hiinast on peaaegu olematu ning tehtud riigi poolt väga keeruliseks. Kõikide märkide alusel on Hiinal kas taotlus või võimalus soovi korral juba lähitulevikus luua kullaga tagatud hiina keskne finantssüsteem ning muuta hiina jüaan maailma üheks reservvaluutaks.

Adrian Bachmann on AS TAVID uute turgude peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil.

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2019 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga