TÄISPIKK LUGU! Kuidas läks Hannes Võrnol esimene visiit sisegolfikeskusesse?

0

Fotod: Rasmus Kooskora

Jätkame Hannes Võrno jälgimist ja seda koos sinuga, hea lugeja. Toimetuse luubi all oleva projekti kell läks käima möödunud aasta 1. augustil.

Kas Võrnol õnnestub saavutada eesmärk saada keskmiseks golfimängijaks ehk langetada HCP maailma keskmisele tasemele, milleks on 22. Anname sõna nii Hannesele endale kui ka tema treeneritele Torel Neiderile ja Egert Põldmale.

Hannes, kuidas esimene sisetrenn läks?

Minusuguse laiskvorsti jaoks ja eriti mõttelaisa jaoks ei ole paremat varianti, kui vaadata ekraani pealt iseennast oma suure tagumiku ja rippuva kõhuga valesti löömas. See motiveerib ja paneb praktiliselt sekund hiljem kohe lööma palli nii, nagu treener ütleb, mitte nagu sa oled arvanud, et äkki tuleb praegu juhuslikult välja.

Selles suhtes on nii, et ütleks seda, mida ütles ka treener – siin on puudu ainult linnulaul ja tuuleõhk, aga see-eest on siis kõik muud asjad olemas. Ja ei ole midagi paremat, kui olla iseenda kriitiline kõrvaltvaataja ja endale aus hinnang anda. Nii oma löögitehnika, oma saavutuslikkuse või kobakäpluse ja kõige muu kohta. See treening on meeletult aus. Ja see meeldib mulle väga. Ma tean, et ma annan endale adekvaatse hinnangu, ma ei alahinda ennast, ma ei ülehinda ennast – ma tean, et see, mida ma täna ekraanil nägin oli see, mis mind pani teisest löögist juba normaalseid lööke tegema.

Ei ole midagi paremat, kui olla iseenda kriitiline kõrvaltvaataja.

Ja mitu korda järjest…

Lõpuni välja! Lõpuks enam ei läinudki viltu.

Videopilti on kergem uskuda kui treenerit? Mida golfi juurde tagasi tulemine seni enim on õpetanud?

Eks sellega on nagu ikka – inimesel on täiesti loomusundlik saavutusvajadus ja isegi seda ühte õnnetut golfilööki teed nagu oma elu viimast, et see tuleks metsikult hea. Ja siis, kui see ei tule kohe nii välja nagu vaja, siis hakkab ta ennast ju hukka mõistma. Küsimus polegi nii väga treeneris kui endas. See on see, mida mulle ütles Egert Põldma. Ta ütles, et ka maailma kõige parematel golfimängijatel läheb iga viies löök täiesti pekki ja iga kuues löök on selline, mida nad enda omaks ei tahaks isegi tunnistada. Selles suhtes ei ole minusugusel üldse mingit põhjust viriseda. Ma olen pigem väga rahul sellega, mida ma olen saavutanud, ja ma olen rahul sellega, et ma ei kavatsegi nii öelda püssi põõsasse visata. Golfi juurde tagasi tulemine on minu jaoks iseenese tundma õppimise ja kõrvalt vaatamise, enesele hinnangu andmise koolituseks väga hea.

Mida Egert teile veel õpetas?

Ega ta ei andnud mulle mingisugust imerohtu. Ta ütles, et see Aladdin on sinu enda sees, tõsta see kork pealt ära, lase see džinn välja ja kõik need muud igasugused idamaised asjad, mis on ühe inimese hingel halbade või heade või superkangelastena. See, mis Egert mulle kaasa andis, oli see, et kui Torel näitas mulle ühte viga ühe nurga alt, siis Egert näitas mulle seda teise nurga alt. Lõpuks tekkis nii öelda selline võrdhaarne kolmnurk. Ja see on ju super! See on umbes samasugune tunne, et sa oled rallisõitja, ning tead, mis on enne kurvi, ja sa tead ka, mis on peale kurvi. Ja see on jõle hea tunne. Seega on Egert just täpselt see – minu jaoks treenerite tandem Toreliga, kes on teinud minu jaoks asja selgeks nagu algajale võidusõitjale, et enne kurvi tee nii, ja siis kui teine treener ütleb, et kui peale kurvi teed nii, siis on kõik väga hästi!

Aladdin on sinu enda sees, tõsta see kork pealt ära ja lase see džinn välja.

Te tegelikult päris käed rüpes ka ei ole istunud, golfivideoid vaatate hoolega ja loete raamatut?

Kõikides nendes asjades olen ma kuidagi väga kummaliste märkide otsa sattunud. Sügisel hakkasin koristama oma raamatukogu või siis niiöelda raamatute tuba. Leidsin sealt riiulite sügavusest ühe sellise raamatu, mida ma polnud 10 aastat käes hoidnud. Ja siis tuli välja, et see polnudki raamat, vaid see oli raamat koos DVD-plaadiga, millel autor ka praktikas ise ette näitas. See on golfiõpik entusiastlikule algajale. Olen selle kingituseks saanud ühe erakordselt sümpaatse ja armsa inimese käest – ühe härrasmehe käest Ameerikas. Ja ma olen sinna selleks, et mul meelest ära ei läheks, selle raamatu tagasisekaanele kirjutanud hästi väikselt hariliku pliiatsiga, et selle raamatu kinkis mulle Valdeko 2007. aastal Ameerikas. Ehk et kõik need asjad on kuidagi sellise 10-aastase tsükliga. Et ma 10 aastat hiljem pühkisin golfikoti tolmust puhtaks ja nüüd raamatukogu koristades leidsin selle vana golfiraamatu. Seda ma olen nüüd muidugi vaadanud. Ja Torel andis mulle ka ühe raamatu selliseks sügiseseks tubaseks lugemiseks.

Mis raamatu?

See on ingliskeelne golfiõpik „Golf Digest“. Ma nimetaksin seda enese tehnika määratlemiseks golfimängu õppuse juures. Ja see on väga praktiline. Mulle meeldib. Ma pole ammu midagi nii head käes hoidnud ja seda tõsiselt muide. Ma võrdleksin siinkohal seda raamatut millegi sellisega, nagu meie president Ilves ütles kunagi – et ta ei osta enne mitte ühtegi kokaraamatut, kui sellel hetkel, kui tulevad müüki need raamatud, kus ei ole lihtsalt 100 fotot ja kaks sõna juttu, vaid kus on retseptid ja õpetused, kuidas mingit asja hästi teha, ja seal juures on väikesed sulega joonistatud mustvalged joonised, kuidas lõigata õigesti parti, kuidas lõigata peeti, kuidas tükeldada kartulit ja kuidas teha süüa.

Sellist mustvalgete joonistustega asja on vaja, et inimesel oleks juhend. Ei ole vaja mingisuguseid õudselt kiftide lillevartega kaunistatud sugrimugri kaunistusi. Ja selles mõttes on „Golf Digest“ aus raamat – mustvalgete fotode, noolte ja jooniste ning kriipsude-kraapsudega. Seal on asjad lahti seletatud, mis tähendab seda, et seda raamatut lugedes ja neid pilte vaadates tunned oma kehas võnkeid, ja saad isegi diivanil istudes need asjad järele proovida. Ja ma näen neid asju pärast, kui ma olen enne magamaminekut nii neli tundi seda golfiraamatut vaadanud – siis ma olen öösel rajal üsna kõva mees oma unenägudes.

Seda raamatut lugedes ja neid pilte vaadates tunned oma kehas võnkeid, ja saad isegi diivanil istudes need asjad järele proovida.

Vastab Torel Neider

Hannes väga sisetreeningutele jõudnud ei ole. Täna oli esimene päev?

Jah, aga meil ongi kokkulepe, et me hakkame selle tehnikaga natukene hiljem pihta kui südatalvel, et siis enne hooaega teha mõned tehnikatrennid, millest siis Hannes saab aimu, kuna tehnoloogia, mida me kasutame on väga hea ja kõik need õppevideod jäävad talle alles. Siis on tal lihtne ennast sellega uuesti kurssi viia. Tehnikateemad jäävad ikka samaks, mis olid sügisel, nii et raske ei ole see kindlasti.

Kui kiiresti te olete oma õpilaste puhul tulemusi näinud?

Sõltub inimesest. Osad on väga kiired õppijad. On olnud juhtumeid, kus väga suurte tehniliste probleemidega inimesed, kes ei ole ennast kunagi video pealt näinud, on selle tasakaaluplaadi peal ehk 15 minutit ning juba löövad väga häid ja hoopis teistsuguseid golfilööke. Selle tõestuseks on ka see, et kohe tahaks kuskile välja proovima saada. Vastab täpselt tõele. Aga on ka nii öelda normaalseid kulgejaid, kellel see võtab lihtsalt kauem aega, kuna see on tehniliselt nii keeruline ala.

Hanneselt jäi hooaja lõpus kõlama, et tegelikult on see mentaalne pool ka, millega on vaja tegeleda, mitte vaid praktikaga?

Jah, ma arvan, et Hannesele mõjusid võibolla isegi kõige positiivsemalt need mõned trennid Egertiga. Seda just golfipsühholoogia alaselt. Egert andis talle paar lihtsat golfiideed, millega saab tööd teha ja kuidas Hannest siis nii öelda inimesena kokku panna. Kõik inimesed on nii erinevad ja sõltub sellest, mis taustaga keegi inimene on. Kui sa võtad näiteks mõne kunstniku ja räägid talle kunsti keeles, siis ta õpib kiiremini kui siis, kui sa hakkad talle näiteks auto mootoritest rääkima või sellises liiga tehnilises teemas. Aga Hannes on tubli. Ma arvan, et need mõned psühholoogiatreeningud Egertiga on väga head mõju avaldanud.

Millised on hooaja olulisimad märksõnad edasijõudmiseks?

Kõigepealt peab kindlasti väga palju harjutama. Ei pea alati harjutama nii, et lööd golfipalle golfitreeningsaalis või väljakul. Piisab ka sellest, kui võtad golfikepi kätte ja natukene peegli ees vehid. Aga jälgida tuleb alati neid asju, mida treener ütleb, ja küll see kõik ükskord kokku läheb.

Piisab ka sellest, kui võtad golfikepi kätte ja natukene peegli ees vehid.

Mis ta kõige suurem miinus on, millele rõhku panna?

Hannesel on tegelikult teatavad komplikatsioonid, mis tal on mootorrattaõnnetusest. Käte mobiilsus ei ole selline, nagu võiks olla, aga kuna me oleme leidnud talle natukene sellise lihtsama swing’i, siis keskendume sellele, et kogu see energia, mis ta tekitab, läheb golfikepi labasse, et ei peaks ennast nii palju väänama.

Vastab Egert Põldma

Egert, milline mees oli Hannes siis kui ta teie juurde Toreli soovitusel tuli?

Hannes oli uudishimulik ja rahulik ning tundis selle ala ja mängu vastu huvi. Ta mõtles pigem sellele,  kuidas golf saab olla ühel hetkel nii frustreeriv ning teisel hetkel nii lõbus ja rõõmus. Ma arvan, et algaja golfimängija jaoks see ongi kõige olulisem – selline asi, mida kohe alguses peaks teadma, et see mäng ongi selline. Mida varem sa lepid sellega, et golf on üles-alla, seda lihtsam on aktsepteerida ka halbu lööke ja samamoodi nautida ka häid lööke.

Hannesele meeldib esteetika ja asju hästi teha ning 9 aastat tagasi oli tegelikult see frustratsioon ka üks põhjus, miks ta golfiga hüvasti jättis …

Ma arvan, et üldiselt pole vahet, kas jutt käib Hannesest. Iga golfimängijaga on sama lugu, et vahel unustatakse ära, et tegu on mänguga, ning kui asjad hakkavad kehvasti minema, siis hakatakse ennast süüdistama, mängu süüdistama, ja oma tehnikas probleeme otsima. Kui lihtsalt natukene lõdvestuda, vaadata enda ümber ja olla lihtsalt rohkem kohal, siis tegelikult tuleb see mäng ise sinu juurde.

Millist nõu te Hannesele andsite?

Minu sõnum oli see, et ta naudiks mängimist. Et kui ta läheb sinna, siis ta läheks eesmärgiga nautida seda, mis ta seal teeb. Kui sa lähed väljakule kolmeks tunniks iseendas viha tekitama ja kõige peale pahane olema, siis ei ole mõtet seda aega selle peale panna. Tuleb lihtsalt nautida ja näha seda mängu kui mängu.

Tuleb lihtsalt nautida ja näha seda mängu kui mängu.

Kui nüüd mõni ikkagi loeb seda lugu ja kuuleb, et mine ja püüa olla õnnelik, aga ikka ajab närvi, mis siis teha?

Tuleks küsida, miks see inimene sinna ikkagi läks. Miks ta üldse golfi armus? Ma arvan, et kui inimesed meenutavad, miks neile golf üldse meeldima hakkas, ja hoiavad sellest kinni ning hoiavad seda võlu selles mängus, siis peaks kõik olema okei. See, et tulemust vahepeal ei tule – see on samuti normaalne ja okei.

Milliseid raamatuid te soovitaksite, mis just nimelt selle mentaalse poolega õpetaks paremini läbi saama, et golfi natukene rohkem nautida? Mida võiks üks golfimängija lugeda?

Mulle meeldis, kuidas oli raamatus „Extraordinary Golf“ – seal kirjeldati ära just see hetk, kui sa lähed mängid. Sa peaksid olema teadlik sellest, kus sa oled, ning peaksid nägema neid puid ja seda loodust ning igat väiksemat nüanssi või detaili ka väljakul. See panebki sind siia hetkesse. Enamik inimesi mängivad golfi, et vabas õhus liikuda ja panna ka tähele, kus nad on. Kui tänapäeval on oluline see, et telefon peab olema käes, siis see lõikab sind sellest hetkest ära. Kui sa suudad neli tundi väljakul olla nii, et sa naudid seda, mis sa teed, sa naudid enda ümbruskonda ja keskkonda ning näed mängu mänguna, siis ma arvan, et see ongi see nauding.

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2018 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga