TÄISPIKK LUGU! AJALUGU! Kuidas jõukus majja toodi

0

Arnold Palmeril polnud 1954. aastal just kõige parem seis. Tema golfimäng oli ebaühtlane ja profina ta poleks elatist teeninud. Ta oli 24-aastane ja müüs värvi. 62 PGA turniirivõitu näisid võimatud. Utoopiana tundusid omanimeline jook ja stseen Will Ferrelli filmis „The Other Guys“, kus joviaalselt küsitakse: „Kes soovib Arnie Palmiesid?“

Siis võitis Palmer US Amateuri ja tema elu muutus üleöö. Spordivarustuse tootja Wilson tuli Palmeri õuele. Arnold Palmer oli lõpuks elukutseline mängija.

Leping Wilsoniga oli tegelikult ääretult vilets. Palmer sai 2000 dollarit aastas reisikuludeks ja 5000 dollarit palka. Ta sai 2,5 protsenti esimese 200 000 dollari eest müüdud varustusest ja 1,5 protsenti hilisema eest. US Openi võit tõi 2000 dollarit, PGA Championship 1500 dollarit ning British Open, Masters ja Western Open 1000 dollarit preemiat.

Palmer teenis mujalt rohkem. 1955 jõudis ta üheksal turniiril esikümnesse ja teenis ligi 9000 dollarit auhinnaraha. 1956. aastal oli esikümne kohti 11, neist neli võitu ja summa 21 500, 1957. aastal 15 esikümne kohta, neli võitu ja 29 500 dollarit, millega ta mahtus viie suurima rahateenija hulka. Wilson kasutas 1957. aastal punkti, mis võimaldas lepingut kolmeks aastaks pikendada.

Palmer võitis järgmisel aastal Mastersi ja kokku 44 500 dollarit auhinnaraha, millega ta juhtis rahatabelit. 1959. aastal suurvõite ei tulnud ja summa langes 35 000 dollarile, aga 1960 kevadel võitis Palmer kolm Touri etappi järjest, teist korda Mastersi ja oli äkki üks kuumemaid nimesid spordis. Kõik tahtsid temaga äri teha, nende seas üks agressiivne jurist Clevelandist.

Kõik tahtsid temaga äri teha, nende seas üks agressiivne jurist Clevelandist

Enne Mark McCormackit ei olnud spordiagente ja sportlased ei teeninud eriti midagi. McCormack sai advokaadibüroos tagasihoidlikku palka. Lisaks olid tal beebi ja naine, kes soovis suuremat maja. McCormack märkas, et isegi parimad golfarid ei teeni kõrvalt. Vahel said paarsada dollarit, kui käisid golfiklubides esinemas ja kõik. McCormack tahtis Palmerit, sest Palmer oli karismaatiline ja riskeeriva mängustiiliga. Palmer lubas McCormacki oma agendiks võtta ainult siis, kui ta on McCormacki ainuke klient. McCormack oli valmis riskima.

Palmerist huvitus Jack Harkins, kellel oli golfivarustuse ettevõte First Flight. Harkins teadis, et Palmeri leping Wilsoniga on lõppemas ja Wilsoni Palmeri-kepid on massitoodang, mitte kvaliteetne kraam. McCormack sebis Palmerile Harkinsiga lepingu, mille kohaselt Palmer saaks 150 000 dollarit aastas, lisaks preemiad. McCormack avastas aga, et Wilson tohib lepingut uuendada ja Harkinsi raha saaks Palmer hakata teenima alles 1963. aasta lõpus.

Palmer tuli Wilsoni küüsist päästa. Kui maailma parim mängija ei saa head lepingut, siis millise sõnumi saadab see teistele tähtedele Gary Playerile ja Jack Nicklausile?

McCormack palus Wilsonilt, et 1) Palmeri kasum müügist ei oleks tasaarveldus tema palgaga, 2) Wilson toodaks ka Palmeri nimega kvaliteetseid keppe, 3) osa tulust pannakse kõrvale, et Palmer ei peaks maksma suure sissetuleku korral kõrget maksu, 4) kui Wilson tohib lepingu ennetähtaegselt üles öelda, siis Palmer ka, 5) Palmer tohib reklaamida muid tooteid Wilsonit mainimata, 6) Palmer tohib keppe müüa riikides, kus Wilson ei tegutse, 7) kui Palmer sureb enne lepingu lõppu, maksab Wilson raha siiski lepingu lõpuni. Ja lõpuks soovis Palmer, et ta tohiks kõik need neetud kepid ja pallid pärast kasutamist endale jätta.

McCormack tahtis Palmerit, sest Palmer oli karismaatiline ja riskeeriva mängustiiliga

Võib-olla lubatakse golfistaar isegi ennetähtaegselt minema? Sinisilmne Palmer arvas küll, et Wilson nõustub. Olid need mehed tal ju naeratades kätt surunud. Wilson saatis Palmeri ja eriti McCormacki pikalt. Ettevõte oli Palmeri nimega varustusega teenimas 1,3 miljonit dollarit aastas. Selle hulgas oli 50 000 golfipalli ja suurim kasum teenitakse golfimaailmas just pallidega. 1959. aastal oli Wilson Palmeriga teeninud märgatavalt vähem, ligi 600 000 dollarit.

Wilson aga teadis, et kui Palmer lahkub 1963. aastal mõru maiguga, siis tagasi ta ei tule. Wilson tegi ettepaneku uueks ja paremaks lepinguks, millega Palmer teeniks 1980. aastani umbes 75 000 dollarit aastas. Palmerile oleks sellest piisanud. Ta oli tagasihoidlik mees, kes ei vajanud eralennukit.

See leping oleks tulnud teha enne, kui vana leping 1960. aastal automaatselt pikendub. Proovileping liikus edasi-tagasi. McCormackile tundus, et Wilson venitab. Ta kartis, et Palmer võib tema juurest lahkuda, kui paremat lepingut ei tule. Tähtaeg mööduski ja Wilson teatas Palmerile, et vana leping jätkub. McCormackile ei teatatud; agent taheti vahelt välja süüa. McCormack lekitas vastuseks meediasse teate, et Palmer keeldus hiiglaslikust First Flighti tehingust, kuna Wilson lubas talle ettevõttes osalust. Wilson sai maruvihaseks ja teatas, et laseb Palmeri 1963. aastal minema.

1966. aastaks läks Arnold Palmer Golf Companyl juba nii hästi, et toodeti 100 000 kvaliteetset golfikeppi aastas. Palmer aitas hiljem asutada Golf Channeli ja rajada Hiina esimese golfiväljaku.

McCormacki klientideks said Björn Borg, Chris Evert, Pete Sampras, Michael Schumacher, Derek Jeter, Charles Barkley ja paljud teised. McCormack aitas luua süsteemi, mille alusel koostatakse parimate golfi- ja tennisemängijate edetabelid.

Palmer sai 10-protsendise osaluse McCormacki spordiagentuuris IMG. Kui IMG 2004. aastal müüdi, võrdus 10 protsenti 75 miljoni dollariga. 2013. aastal müüdi IMG järgmisele omanikule 2,2 miljardi dollariga. 2016. aastal omandas WME-IMG 4 miljardi dollariga vabavõitlusbrändi UFC.

Märt Milter

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2018 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga