Luxlimu
Ajakiri Golf ilmateade
Ajakiri Golf Telli ajakiri

GOLFIMÄNGU OHTUDEST! Füsioterapeut Taavi Metsma tutvustab golfimängu ohtusid

0

Taavi MetsmaGolf on ühtaegu nii meelelahutus ja vaba aja veetmise vorm kui ka kehakultuur ja sport. Selleks et vigastusi vältida ja vormis püsida, peab golfar võtma teadmiseks, et teda võivad kimbutama hakata samad hädad, mis on probleemiks mis tahes teise spordiala harrastajatel. Füsioterapeut Taavi Metsma jagab pisut teadmisi selle kohta, millega golfimängijal arvestada tuleks.

Millega peaks golfimängija treenides arvestama?

Golf on äärmiselt kaasahaarav ja tervislik spordiala. Näiteks 18 augu mängimisel tehakse keskmiselt 8000 – 12 000 sammu ja kulutatakse üle 1500 kalori ning seda kõike värskes õhus ja heas seltskonnas. See katab ilusti keskmise inimese liikumisvajaduse ja aitab võidelda stressiga. Löögiliigutuse korduv sooritus aga nõuab kehalt suuri koormuseid. Selleks läheb vaja nii plahvatuslikku jõudu, elastsust, vastupidavust kui ka liigutuse täpsust. Lisaks on golf loomult asümmeetriline ja ühekülgne spordiala. See tähendab, et jõu rakendamisel kasutatakse üht kehapoolt ja jäsemeid rohkem või teisiti kui teist kehapoolt ja jäsemeid ning liigutustes ei ole suurt variatiivsust. Kes golfiga tõsisemalt tegeleda kavatseb, võiks seetõttu lisaks tegeleda toetava treeninguga. Esiteks aitaks see parandada lihaste töövõimet löögiliigutuse ajal ning teiseks kataks tegevuseta jäänud lihasgruppide jõu- ja elastsusvajadused.

Taavi Metsma2

Kui paljud golfimängijad on vigastustega teie juurde jõudnud?

Mõni üksik, tavaliselt suvehooaja alguses, kui koormused järsult kasvavad. Võimalik, et Eestis pole teadlikkus veel nii suur, et inimesed oskaksid probleemidega füsioteraapiasse pöörduda. Erinevalt arstiabist ei jää füsioteraapia pelgalt nõustamiseks, vaid inimene saab kaasa praktilised soovitused ja harjutused, mis aitaksid parandada tema keha ja lihaste jõudu ning elastsust löögiliigutuse sooritamisel või siis taastuda vigastusest. Selline selge plaani paikaseadmine aitab vigastustest paremini taastuda ja nende taasteket ennetada.

Millised on kõige sagedasemad vaegused, mis golfimängijaid kimbutavad?

Kõige sagedamini kurdetakse mittespetsiifilise alaseljavalu üle, mis võib kimbutada peaaegu kolmandikku mängijatest. Sagedased on ka õlaprobleemid, eriti just akuutsed vigastused, mis tekivad äkiliste löögiliigutuste ajal. Mediaalne epikündüliit ehk nn golfimängija küünarnukk on seesmiste käsivarrelihaste ülekoormussündroom, mis on golfimängijate järgi nimegi saanud. See on sarnane lateraalse epikünduliidi ehk tennisisti küünarnukiga, mis on välimiste käsivarrelihaste kinnituskoha ülekoormussündroom. Need on kolm peamist kaebust, mis keskmist golfimängijat kimbutada võivad.

Millest sellised vigastused tekivad?

Üldjoontes on vigastustel kaks peamist põhjustajat, kas liiga kiire koormustega progresseerumine või halb kehaline ettevalmistus. Seetõttu tuleks golfi mängimisega või hooajaga alustada tasapisi: esimesed korrad võtta kergemalt ja lisada mänguaega nädalate jooksul vähehaaval, soovituslikult 10–20% nädalas. Nii jõuab keha ajapikku koormusega kohaneda ja tugevamaks muutuda.

Halva kehalise ettevalmistuse puhul aitab hästi üldkehaline jõutreening. Jõutreeningutega tegelemine paarkolm korda nädalas aitab vähendada vigastusi peaaegu kolmandiku võrra ja ülekoormussündroome rohkem kui poole võrra. See on üks efektiivsemaid strateegiad vigastuste vältimiseks. See on ka midagi, mida saab teha kas või kodustes tingimustes või jõusaalis ka sel ajal, kui mänguplatsile ei pääse.

Lisaks võib kehal olla liigutuslikke puudujääke. Näiteks selleks, et vähendada golfilöögi ajal suuri koormuseid alaseljas, peab mängija puusade ja rindkere liikuvus olema väga hea. Mängija, kelle puusad ja rindkere ei liigu piisavalt, teeb kogu töö ära alaseljaga, mis võib kasvatada sealsete probleemide tõenäosust. Kontoris laua taga istumine võib olla üks põhjus, miks inimeste puusad ja rindkere väheliikuvaks muutuvad. Head liikuvust rindkeres läheb vaja ka õlgade töö kergendamiseks.

Kuidas selliseid vigastusi leevendada?

See sõltub väga palju vigastuse iseloomust. Et individuaalset nõu saada, peaks konsulteerima füsioterapeudiga. Üldiselt paranevad tugi-liikumisaparaadi vigastused aga omasoodu, olles vägagi positiivse prognoosiga. Peaasi, et inimene sellel perioodil hästi magaks, mitmekülgselt toituks ja iga päev piisavalt liiguks. Tavaliselt võetakse vigastuse tekkel koormust esialgu maha sinnamaani, kus kaebuseid ei esine, ja seejärel ehitatakse keha koormustaluvus vähehaaval uuesti üles. Üledramatiseerimine, liigne puhkus ja välisele abile lootma jäämine on põhjused, miks vigastused ja valud krooniliseks võivad muutuda. Seetõttu on aktiivne lähenemine kõige parema lõpptulemusega. Kui vigastus juba kord tekkinud on, võiks lisaks mõelda, mis seda tekitas, ja põhjusega tegeleda, et uut vigastust vältida.

Kuidas peaks golfimängija treenima, et vigastusi ennetada?

Kõige efektiivsem strateegia oma kehaga tegelemiseks oleks järjepidevad jõu- ja mobiilsusharjutused koos toetava treeninguga. Klassikalised kükid, jõutõmbed, kätekõverdused ja lõuatõmbed aitavad treenida kogu keha lihaskonda ning joogast tuntud harjutused nagu tuvi- ja kolmnurkasend aitavad hästi parandada puusade ja rindkere liikuvust.

Kuna kõige suurem vigastuste risk on teada-tuntult vana vigastus, tuleks kõik vigastused korralikult välja ravida, et need krooniliseks ei muutuks. Enne mängima hakkamist ei tohiks unustada soojendust ja ettevalmistust juba eelneval päeval. Selleks et anda endast golfiväljakul sada protsenti, tuleb korralikult välja magada, juua samal päeval piisavalt vett ja olema vaimselt erk. Ja mis kõige tähtsam, nautida mängu! Õigel meelestatusel on roll ka vigastuste ennetamisel.

Intervjuu ilmus ajakirja Golf kevadnumbris. 

Tekst: Joanna Müür, Jüri Kukk 
Fotod: erakogu 

Ajakirja Golf tellimuse saab teha SIIN!

Jaga