Uued tuuled Eesti profigolfis

0
EgertPõldma

Egert Põldma

19. detsembril 2010 liitus Egert Põldma Eesti PGA-ga, et alustada oma profikarjääri golfis. Kuu aega hiljem astus sama sammu ka teine lootustandev mängija – Mark Suursalu. Seega on Eesti golfisõpradel kahekordne huvi jälgida Nordic League’i, sest just sellel Skandinaavia tuuril alustavad noormehed oma karjääri.

„Profiks saamisest olen vaikselt unistanud niikaua, kui olen golfi harrastanud. Veidi tõsisem plaan tekkis umbes kaheksa aastat tagasi. Tolleaegne Soome koondise peatreener Juha Skyttä testis mind paar päeva ja julgustas asja tõsiselt võtma. Varsti pärast seda sain ka oma esimesed toetajad Aarne Saare ja Tiit Kuuli näol ning siis olin juba fakti ees, et minusse usutakse ja panustatakse,” räägib Suursalu, kuidas plaan elukutseliseks mängijaks saada temas küpses. Mõlemad värsked profid on kuulunud aastaid ka Marko Palmi poolt aastal 2005 kokku pandud ja rahastatud noorte lootustandvate mängijate tiimi. Väljavalitute hulka kuulumine tähendas juba aasta läbi golfile pühendumist: üldfüüsilised treeningud, sisegolf ja soojamaalaagrid talvel ning loomulikult võistlused, et koguda kogemusi ja oma taset teistega võrrelda. „Siis tekkis ka endal suurem eneseusk sellesse, et äkki on võimalik golfiga tegeleda ka kui tööga,” selgitab Põldma. Palmi ja Enrico Villo veetud eduka tiimi kasvandikud on ka Paul Põhi ja Mari Suursalu, kes samuti mängivad praegu golfi juba elukutselistena. „Lisaks treeneritele panustas ka minu isa sinna mitme aasta jooksul lugematul hulgal aega, närve ja raha,” peab Suursalu oluliseks ka perekonna toetust.

Madalaid eesmärke püstitada ei saa

MarkSuursalu

Mark Suursalu

Mõlemale mängijale sai otsustavaks 2010. aasta sügistalv, kui suudeti välja mängida täisosaluse õigused Skandinaavia profituuridel. „Kuna välisvõistlused oleksid nagunii enamasti profituuri osavõistlused, siis sama hästi võin olla elukutseline ja teenida hea mängu korral natukene raha,” ei näinud Põldma põhjust jätkata amatöörina.

Kui amatööride eesmärk profituuridel on peamiselt enda proovilepanek, siis profina pead juba igal võistlusel end tõestama. Suursalul on kolmelt esimeselt võistluselt ette näidata kohad esimeses kahekümnes, mida noormees hindab 4+. Sama säravaid tulemusi Põldmal veel ei ole, kuid ta ei näe ka põhjust muretsemiseks: „Probleeme oli lähimängu ja eriti puttamisega. Samas löök, mille treener Marko Palmiga talve ümber tegime, toimis hästi. Nüüd tegeleme nõrkade külgedega ja arvan, et kõik on kinni selles, kui kiiresti saab muudatused rajale viia. Usun, et head tulemused tulevad rohke mängimisega, kuna muutused on suured ja kõik võtab aega.”

Veel suuremad kui muudatused on noormeeste plaanid. „Selle aasta eesmärk on saavutada võimalikult kõrge koht Nordic League’is, sest viis parimat saavad hooaja lõpus kaardi Challenge Tourile. Pikaajalisem, kuid loodetavasti mitte liiga kauge plaan on ainult üks – pääseda Euroopa kõrgeimale tasemele, European Tourile,” kirjeldab Suursalu ja Põldmal ei jää muud üle, kui vaid nõustuda.

Edu võti on füüsilise ja vaimse mängu tasakaal

„Treenereid on olnud mitmeid, kuid praegu töötan päevast päeva Marko Palmiga. Aeg-ajalt filmime swing’i ka Enrico Villoga. Need kaks inimest teavad täpselt, millised on mu tugevused ja nõrkused, kuidas ma saan asjadest aru ega lõhu mu loomulikku swing’i. Usaldan neid 100%. Markoga on super koostöö, kuna ta armastab õpetada ja ma ei pea muretsema, kas ta homme viitsib minuga tegeleda või mitte,” räägib Põldma oma treeneritest. Palmiga on teinud koostööd ka Suursalu, kellel samuti nimetada mitmeid juhendajaid, tänu kellele jõuti praegusele tasemele. „Viimase aasta jooksul olen väga palju oma tegemisi ka ise analüüsinud ja parandanud. Eks lähikuudel selgub, kuidas mul mäng sujuma hakkab ja millist abi või juhendamist vajan ja saan endale lubada,” ei ole Suursalu veel lõplikku otsust teinud.

Peale hea füüsilise ettevalmistuse peab ta oluliseks ka vaimsest tasakaalu: „Õnneks ei ole hetkel mu mängus väga nõrku elemente, aga samas puuduvad ka väga tugevad küljed. Olukord on täna selline, et parandada annab igat elementi ja ka stabiilsust on juurde vaja, et halb ja hea sooritus üksteisest enam nii palju ei erineks. Annan endale aru, et mentaalne valmisolek pinge all mängimiseks on otsustava tähtsusega. Suudan ebaõnnestumisi oluliselt paremini seedida kui paar aastat tagasi ega hakka oma mänguplaani liiga lihtsalt muutma. Olen aru saanud, et maailmatasemel häid ja väga häid golfareid eristab vaimse pinge taluvus, sest tehniliselt on ka kõik reeglina väga head.” Sama kinnitab ka Põldma, kes tegeleb võrdselt nii tehnilise poole lihvimise kui ka mentaalse ettevalmistusega, et saada oma lähimäng samale tasemele, kui on täislöögid.

Pühendunud nii tööl kui ka koolis

Juba viis aastat on golf täitnud enamiku noormeeste ajast, kuid unarusse ei ole jäetud ka haridust. Eelmisel aastal lõpetas Põldma Inglismaal golfikorralduse eriala ja plaan on saada kaugõppes ka spordikorralduse bakalaureusekraad. „Õppeained hõlmasid endas praktiliselt kõike, mis on seotud golfiga, sealhulgas golfiklubi opereerimist ja majandamist, võistluste korraldamist, treeneriks olemist, psühholoogiat, varustuse tundmist ja parandamist jne. Arvan, et seal õpitu avardas oluliselt mu silmaringi, kuna Eestist selliseid teadmisi omandada on võimatu,” ei pea Põldma ülikoolis veedetud aega mahavisatuks.

Suursalu otsustas pärast põhikooli lõpetamist, et tavagümnaasiumi kõrvalt golfi piisavalt treenida ei ole võimalik ja vastupidi, sest talvel tuleb viibida vähemalt paar kuud välismaal laagrites, kus võimalik murul mängida. Samal ajal ei tulnud ka kooli poolelijätmine kõne alla ja nii õpib ta juba neljandat aastat Audentese spordikooli e-õppes: „Selline õppevorm lubas mul oma aega paremini planeerida ja kasutada. See oli loomulikult keeruline valik, aga ma ei kahetse, sest sain eelmisel kevadel lõpueksamid tehtud ja nüüd tegelen veel viimaste ainetega, mis jäänud.”

Suuri muutusi oma elus noormehed veel värske profistaatusega märganud ei ole. Siiski tõdevad mõlemad, et vastutuse tase on suurem, tuleb käituda professionaalina nii võistlustel kui ka harjutusväljakul. „Elukutseliste võistlustel jälgitakse reegleid, etiketti ja üldist golfilikku käitumist isegi rohkem kui amatööride seas. Näiteks kepi viskamise eest ei tule sind keegi hoiatama, vaid pärast võistluse lõppu saad lihtsalt paarisajaeurose trahvi ja jutul lõpp,” toob Suursalu jutu lõpetuseks näite profigolfi tõsidusest.

Tekst: Anu Ruut
Fotod: Liis Treimann (Postimees/Scanpix), Mati Hiis

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga