Tšellistid vallutasid Golfi. Või vastupidi?

1
Foto: Tiit Mõtus

Foto: Tiit Mõtus

21. juuni tuulise keskpäeva paiku tarduvad Niitväljakul hommikul seitsmest õhtul kella kümneni palle tagunud golfimängijad üllatusest. Baltimaade vanima väljaku kõige kaunimal ja samas raskeimal rajal number 15, mis vesiroosidest ümbritsetud saarekese peal, on kohad sisse võtnud neli Antonio Banderast. Mehed, kel relvad pillikastides kui filmis – avavad kastid, võttes sealt igaüks oma instrumendi.

Miski pole seni reetnud, et tegu tšellode ja nende mängijatega. Pärast hetkelist häälestamist kõlab golfisaarel Led Zeppelini klassikaks saanud „Kašmiir“ valjult ja viisil, mille peale tahtnuks hüüda „košmaar”. Seda muidugi kiitvalt. Golfi, head lugejad, on tulnud proovima meie tuntumaid tšellokollektiive ja -populariseerijaid – kvartett C-Jam.

Neli Bondi väljakul, kaunitarist rääkimata

Kolme väiksesse ja ühte mugavasse neljakohalisse golfiautosse mahuvad nii mehed, kui nende pillikastid, mis suuremad, kui tavamängija varustuskott. Ilmselge elevusega ootab radadele minekut rafineeritud palgamõrtsukate imagoga nelik, kuniks eest võetud päikeseprillid paljastavad nende soojad pilgud.

Saage tuttavaks käesoleva loo ja intervjuude kangelastega: Margus Uus (31), Pärt Tarvas (47), Andreas Lend (39) ja Levi-Danel Mägila (35). Kõik professionaalsed muusikud, kelle põhiinstrumendiks alati kaunilt kõlav tšello.

Vägesid juhatab 20 aastat tagasi esmakordselt kuulutuse peale rongiga Niitväljakule saabunud Merle Eenmaa, tänaseks asendamatut klubisekretäri rolli täitev noor daam – alustanud lihtabilise ja caddymasterina, on muuhulgas tema roll ka algajate, laste ja noorte õigete harjumuste tekkimise ning aktiivse golfielu harjumuse loomine. Merle näolt lahkuda keelduv naeratus jätab mulje nagu peaks ta maailma mõnusaimat ametit või siis oleks äsja võitnud kuuekohalisele summale sõlmitud kihlveo.

Päeva instruktoriks on lahkelt lubanud olla Indrek Visnapuu, erialalt tunnustatud korvpallitreener, kes ennast tagasihoidlikult lihtsalt Niitväljaku klubiliikmeks peab. Polegi imekspandav, et juba esimesest lausest peale kuulab nelik Indrekut väga tähelepanelikult, kelle igal väljaöeldud lausel on kaal ja kohene praktiline väärtus. Annamegi sõna asjaosaliste vahetutele muljetele!

Esmamulje Niitväljakust

Margus: Loomulikult väga luksuslik ja uhke, kuna juba sõit sihtkohta toimus mustades Mercedestes (Saksa Takso rendiauto) ja vastu võeti kohvilaua ning ülimaitsva võileivaga.
Pärt: Esimene mulje Niitväljast oli suurepärane. Saabusin Saksa Takso küüdis ja ei kulunud palju aega, kui olin juba n-ö objektil. Olin esimene, kes kohale jõudis ja seega jäi mul pisut rohkem aega uudistamiseks. Ilm oli pisut jahe, aga sellest ei lasknud ma end segada.
Andreas: Võib öelda, et päev algas suurepäraselt – must mersu tuli koju järgi, päike paistis ja ees ootas tegevus, mida pole kunagi teinud. Pole midagi mõnusamat, kui golfiväljak kenal päeval, mis sai kinnitust, kui golfiklubi väravatest sisse sõitsime.
Levi-Danel: Niitväljak oli täitsa kenasti ära niidetud.

Tutvus golfi ja -kepiga

Margus: Minigolfi on ikka omajagu proovitud, kuid pikamaalööke sai tõepoolest tehtud esmakordselt.
Pärt: Golfikepi võtsin kätte esimest korda. Varem pole sellist instrumenti tõesti isegi käes hoidnud.
Andreas: Võib öelda, et proovisin esimest korda üle 10 aasta. Minigolfi sai aastaid tagasi mängitud Haapsalu jahisadamas, kui oli käimas sealne keelpillifestival. See tundus siis palju põnevam kui orkestriproov või harjutamine.
Levi-Danel: Mul on õnnestunud mõned löögid Rootsis munitsipaalväljakul teha, aga kuna olen vasakukäeline, siis ei olnud seal minu jaoks sobivat golfikeppi ja pidin leppima parema käe kepiga ja sellega kohe mitte ei õnnestunud. Muidugi minigolfi sai kunagi päris tihti mängitud.

Proovimise raskused ja õnnestumised

Margus: Mulje ületas algsed ootused ja hobi või tervisespordina oleks see mulle hetkel üks meelepäraseim variant. Raske oli loomulikult see, et õues oli tegelikult väga tuuline ja külm, kuid kui juba liikuma saime, siis sai ka sooja sisse ja päev muutus aina paremaks. Võib-olla oli see kõrvalseisjate positiivne inspireerimine, kuid räägiti ikka, et kui esimese korraga pallile pihta saad ja päeva lõpetuseks palli lendama saad, on juba väga hästi. Ei oska öelda miks, kuid esimene läks pihta ja kohe hakkasid ka pallid kaugele lendama…
Pärt: Muljed olid väga positiivsed. Eks iga algus on raske ning uued asjad ei taha kohe kõige paremini õnnestuda, aga kindlasti on võimalik piisava harjutamise korral kõik ilusti selgeks saada.
Andreas: Kõige võimsama mulje jättis kauglöökide harjutamine. Kui matt oli korralikult “puhtaks taotud”, hakkasid õnnestuma esimesed kauglöögid. Hea tunne oli, kui pall 100-200 meetrit lendu läks. Siiski peab mainima, et ligi 70 kauglöögi katset andis järgmisel päeval pea kõikidel lihastel tunda. Tundub, et neid lihaseid, mida golfis vaja läks, muidu ma väga tihti ei kasuta ja sellest ka mõningane kangus oli keres veel mitu päeva.
Levi-Danel: Väga lahe. Kõige raskem võib-olla oligi palli kaugele löömine, mis eeldab ülitäpset tabamist, aga see õnnestus juba täitsa kenasti pärast mõningast harjutamist. Mul õnnestus võita ka meievaheline puttamisvõistlus… Loe edasi ajakirjast Golf!

Tekst: Georg Merilo, vabakutseline

Telli ajakiri SIIT!
Fingler asub SIIN!

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga