Tennis ja golf – kas sarnased spordialad?

0

Tennis ja golf  kas sarnased spordialad

„Pean spordiks vaid niisugust ala, kus tuleb vähemalt viis sammu joosta,” olevat kunagi
öelnud tennisist Andre Agassi, pidades silmas arvatavasti golfi.

Ei tea, kas see lause on müüt või mitte, kuid pärast tennisekarjääri lõppu Agassi igatahes golfi mängima pole hakanud. Ehkki, kui võtta sõna-sõnalt, on selline väide niikuinii vildakas, sest siis poleks sport ka ujumine, sõudmine või jalgrattasõit.

 

„Peamine on hea seltskond,” ütlevad endised tennisistid, kes end golfis harrastajateks peavad. Ent siiski saavad Oskar Saarne (vasakult), Gert Vilms ja Mihkel Koppel peaaegu sama täpselt pihta golfipallile, kui omal ajal tennisepallile.

Ivan Lendli edukas alavahetus

Kuid Ivan Lendl, kes 1980-ndate lõpus ja järgmise kümnendi algul Agassiga tennise profituuril heitles, on valinud „pensionipõlves” rahulikuma ala ja naudib seda, et ei pea enam viit sammu jooksma. Lendl viis oma händikäpi kiiresti nullini ja korraldas 2004. aastal võistluse nimega „Ivan Lendli kuulsuste golfiturniir”.

Lendl korjab praegugi golfiturniiridelt auhinnaraha, ehkki tšekkidel olev summa on vaid neljakohaline, kui kunagi oli ta tennises harjunud kuuekohaliste arvudega. Ta on tulutult üritanud pääsu US Openile, ent seegi näitab, et endine tipptennisist pole golfis niisama kõksija.

Lisaks käib isa-Lendl kaasa elamas viiele tütrele, kes kõik mängivad golfi. „Mul on tõeline unistuste elu,” ütleb Lendl, kes tennisest saadud auhinnarahaga on tulevikku investeerinud ega pruugi üldse muretseda, et teenistus pole enam endine.

Kuid seda, et golf siiski tennisest mõneti erineb, tunneb ka Lendl. Vanuselt teisele tütrele Isabelle’ile, kes praegu lastest kõige edukamalt golfi mängib, ütles isa kunagi: ära hakka tennist mängima, sest oled liiga „aeglane ja kohmakas”. Tütar on nüüd valikuga rahul, sest isegi kui ta suutnuks visa treeninguga tennises midagi saavutada, jäänuks teda sel alal niikuinii saatma isa vari.

Golf kui unistuste mäng: pall seisab paigal!

Kas Lendli nii edukas alavahetus tõestab, et tennisistidel on reketit kappi pannes head võimalused golfis läbi lüüa? Ka Eestis on olemas hulgaliselt näiteid, et tegelikult see nii ongi.

Võtame kõigepealt teoreetiliselt. Nii tennises kui ka golfis lüüakse mingi mänguvahendiga palli. Mõlemal alal on oluline löögi täpsus ja teatud olukordades löögi tugevus. Tundlikku kätt, ilma milleta poleks mõtet üldse tennisetreeninguid alustada, läheb vaja ka golfis. Suurim erinevus on aga selles, et tennises lüüakse liikuvat palli ja tavaliselt ka ise liikumise pealt. Lisaks annab oma osa ka vastane, kes teeb sulle löömise ebamugavamaks.

Eelmist tõsiasja tunnetab väga hästi Oskar Saarne, kes eelmise kümnendi keskel kuulus Eesti Davis Cupi koondisse ja tuli koos Mihkel Koppeliga paarismängus kaks korda Eesti meistriks. „Tennisistide jaoks on golf nagu unistuste mäng, sest pall seisab paigal ja ise oled ka paigal,” ütleb ta kerge muigega.

Ilusa ilmaga pühapäeval, 22. mail, on Saarne, Koppel ja Gert Vilms, Eesti 2002. aasta tennisemeister, taas Niitvälja golfirajal, et uue harrastusega tegelda. Kõik kolm mängivad veel tennist ainult treeneritena, ehkki vanus (Koppel on 25-, Saarne 26- ja Vilms 31-aastane) lubaks veel kodustel tippturniiridel heidelda. „Ega me nüüd golfimängijad ka ole,” ütleb Vilms. „Üritan kaks korda nädalas käia, kuid see on ikkagi harrastus.”

Kuid tennisesse naasmine nende puhul ka ilmselt jutuks enam ei tule. „Ma polnud nii hea, et rahvusvahelisel tasemel läbi lüüa,” ütleb Saarne. „Edu tennises jäi eelkõige tervise taha,” tunnistab Koppel. Vilms aga sõnab, et alustas tennisega juba kuueaastaselt ning tunneb teatud tüdimust. „Pealegi on golfis näha arengut, aga tennises me enam paremaks ei lähe,” põhjendab Vilms.

Sel põhjusel pole ka keegi mõelnud tennisega jätkamisele kunagi hiljem seenioride klassis. „Kui oled mingil hetkel vähemalt Eesti tipptasemel mänginud, siis hiljem tekib väljakul ikkagi ebameeldiv tunne – tahaks lüüa nagu vanasti, aga ei suuda,” selgitavad mängijad.

Kolmest tennisistist on parim händikäp 13,7 Saarnel, kes mängib golfi alles teist hooaega. On ta siis teistest andekam? „Ma käin lihtsalt sagedamini mängimas, muud midagi,” leiab Saarne. Tal on oma händikäpiga võimalik isegi Eesti meistrivõistlustel kaasa teha, kuid Saarne pole kindel, kas ta võimalust kasutab. „Võib-olla isegi mängin, kuid see pole omaette eesmärk,” tunnistab ta.

Tenniseoskustest on kasu kõikidel löökidel, välja arvatud puttamine

Kuid andekusest peab antud juhul siiski rääkima. Kõik kolm vestluspartnerit möönavad, et tänu tenniseoskustele oli neil golfiga alustada tunduvalt lihtsam. Olles mänginud tennist, pead sa mingil määral andekas olema ka golfis.

„Tennis annab golfi jaoks selge eelise,” ütleb Saarne. „Suutsime kohe pallile pihta saada ning hakkasime kiiremini ka palli õhku saama. Pikematel löökidel on ka pallitunnetus oluline. Üldiselt annavad tenniseoskused suure plussi kõikidele golfilöökidele, välja arvatud puttamine. See on hoopis omaette kunst.”

Üldiselt annavad tenniseoskused suure plussi kõikidele golfilöökidele, välja arvatud puttamine.

Tehnilise poole pealt leiavad tennisistid, et golfis on löögiliigutused tennisega üpris sarnased, kuid erinevus on keha asendis. „Kui tennises keerad löögi ajal keha niimoodi, et puusad liiguvad paralleelselt maaga, siis golfis tuleb enne lööki ühest puusast alla lasta. Minul ongi küljes see viga, et kipun löömisel keerama keha nagu tennises,” tunnistab Vilms, et erandjuhul võib eelmisel alal saadud harjumused tulla ka kahjuks.

„Spordimehe hing annab ka juurde, ükskõik mis alalt tulles sa siis golfi mängima hakkad,” rõhutab Saarne.

Kui tennises on algajatel omavahel peaaegu võimatu lüüa, sest pall ei püsi mängus, siis golfiski muutub mäng seda huvitavamaks, mida paremaks lähed. „Kui väljakul alla saja löögi teed, siis tekib juba mäng,” ütleb Koppel. „Tennisistidel kulub reeglina üks hooaeg, et jõuda tasemele, kus sa tunned mängust rõõmu,” täiendab Vilms.

Lisaks rõhutab Saarne, et kuigi kõik üritavad paremaks minna, on mängutasemest olulisem hoopis hea seltskond. Kokku mängib golfi 10–15 tennisisti. Kõik korraga tavaliselt mitte, kuid alati saab kokku leppida, kellega mingil päeval mängid. „Hooaja lõpus korraldame ka tennisistide golfimeistrivõistlused, mille eelmisel aastal võitis Ain Lausmaa,” lisab Vilms.

Enamikul tennisistidel piirdub golfihooaeg siiski kuue kuuga, sest talviti välismaal mängimas käiakse harva. „Korra käisin Hispaanias mängimas, kuid arvan, et kahe-kolme aasta jooksul ehk korra sõidan golfi eesmärgil välismaale, mitte rohkem,” sõnab Saarne. Eesti praegustest tipptennisistidest, kel põhialal veel kindlasti oma sõna öelda, tegeleb golfiga üsna aktiivselt ka Jaak Põldma, Davis Cupi meeskonna teine number. Kuid selle numbri valmimise ajal olid tal USA-s käsil üliõpilaste meistrisarja tähtsad mängud ning tal polnud aega ajakirja Golf küsimustele vastata.

Marko Palm – harrastustennisistist Eesti golfimeistriks

Eesti golf tunneb aga ka selliseid näiteid, kus harrastustennisistist on saanud tipptasemel golfar. Näiteks Marko Palm ja Enn Pääro mängisid aastaid harrastusliigades tennist. Kui aga Eestisse jõudis golf, valisid uue ala. Palmi sõnul on aga tennisetaustaga inimesi Eesti golfis veelgi rohkem. „Isegi meie golfiprofessionaalid Mark ja Mari Suursalu mängisid noorpõlves tennist,” teab Palm.

Palm meenutab, et mängis tennist umbes viis aastat, siis tegi ühe hooaja mõlemat ala ning seejärel pühendus golfile. Tema sõnul polnud see valik algul tehtud põhjusel, et Eesti golfis oli võimalik paremikku jõuda, tennises selles vanuses enam mitte. „Alguses polnud mul mingeid eesmärke,” tunnistab Palm. „Golf on individuaalne spordiala, kus võistled ainult iseendaga. Kas meeldib või mitte – teist varianti pole. Kui meeldib, siis vastavalt ajaressursile harjutad, ning aja jooksul näed, mis tasemele võid jõuda.”

Palm on kahel korral tulnud Eesti meistriks. „Mingi saavutus see muidugi on, aga üle võimendada ei tohi. Kui Eestis alles alustatakse uue spordialaga, siis neid tegijaid palju pole,” ütleb ta.

Eelnevat tenniseharrastust peab Palm vaieldamatult eeliseks, et tal õnnestus golfis Eesti paremikku jõuda. „Kui saad kohe algul pallile pihta, siis tekib uuest alast emotsioon. Eriti kui näed kõrval teisi, kes on löögiga hädas, aga sinul pall lendab. On ju golfiski olemas igasugused vindiga löögid, palli lõikamine ja katmine. Kui sa pole enne midagi sarnast teinud, läheb kaua aega, kui sa löökide mõtet taipad,” selgitab Palm.

Kuid Palmgi tunnistab nagu Vilms, et pikaajaline tennisemängimine võib kahjuks tulla – näiteks kehapööretel. „Olen treenerina neid aidanud. Enne omavahelisi meistrivõistlusi sättisid peaaegu kõik Eesti tennisistid minu abiga tehnikat,” räägib Palm.

Kui Palm harrastusliigas tennisega tegeles, tunti teda üpris närvilise mängijana. Golf peaks aga veel rohkem rahu vajama… „Tegelikult võid alati närvi minna, sest küsimus on pigem selles, kui kiiresti taas rahulikuks muutud. Kui närvilisus ei mõjuta tulemust, siis on tunnete väljaelamine isegi kasulikum kui pinge hoidmine enda sees. Maailma tippmehedki loobivad vahel vihaga golfikepi murule,” selgitab Palm ja arvab, et golfis on tunnetega toimetulemine palju lihtsam. „Esiteks, kuni järgmise löögini jalutad kolm minutit pallini ja siis on aega rahuneda. Tennises algab järgmine punkt kohe ja lisaks võib vastane trikke teha. Golfis saad vihastada ainult ise- enda peale.”

 

Tekst: Ants Põldoja
Foto: Mati Hiis

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga