TÄISPIKK LUGU! Sami Seppänen: väljakud on nagu inimesed – neid ei saa võrrelda

0

Sami Seppänen on Elisa Eestit vedanud 1999. aastast. Mullu oli ettevõtte käive 170 miljonit eurot. 2006. aastast on ta Niitvälja Golfi nõukogus.

Esimest korda sattus ta golfiväljakule 1993. aasta paiku. „Meil oli ülikoolis selline aktiivsete noormeeste punt, kes arvasid, et golfiväljakul on ilusaid tüdrukuid. Ühes klubis pidi olema, aga polnud. Siis läksime järgmisesse ja tegime green card’id ära,“ ütleb ta. Me ei tea, kas ta teeb nalja, aga mängib ta tänaseni. Ühtegi aastat pole vahele jäänud.

Mida golf teile tähendab?

Golf tähendab mulle kolme asja. Mida vanemaks saad, seda parem on see tervisespordina: kui jalutad kogemata 10 kilomeetrit värskes õhus, siis on see väga kasulik. Teine on sotsiaalne faktor ehk kogukond. Kolmas on võistlusmoment: saab õnnestuda ja ebaõnnestuda, saab tunda neid tundeid, et suudad oma potentsiaali realiseerida ja siis saab kasvada nendel hetkedel, kui tahaks kepi põõsasse visata. Ma ei tea teist sellist spordiala või harrastust, kus need kolm asja on nii tugevalt ja tasakaalukalt olemas.

Viimasel ajal julgevad ka golfimängijad öelda, et teevad joogat. Tippmängijad mediteerivad. Öeldakse ka, et golf on mediteerimine ja mõtete puhastamine.

Ma arvan, et kõik tegevused on sellised, ükskõik, kas korjad liblikaid või matkad mägedes. Ehk kui millelegi pühendud, siis muud mõtted jäävad tolleks ajaks kõrvale.

Millistel Eesti väljakutel olete mänginud?

Kõikidel.

Ojasaares ka?

Ojasaares pole kahjuks veel mänginud.

Milline on parim? Muidugi klubiliikmena peaksite ütlema, et Niitvälja, aga…

Väljakuid ei saa võrrelda. Üks sobib ja meeldib paremini kui teine.

Miks teile Niitvälja sobib?

See, et Niitvälja on minu koduväljak, ei sõltu eriti Niitvälja väljakust, kuigi Niitvälja areng viimastel aastatel on olnud hüppeline. Minu elu on algusest peale olnud Niitvälja pool linna ja sellepärast sinna sattusingi, kui Eestisse kolisin, ja sinna olen jäänud. Niitvälja on minu koduväljak, aga sel suvel oli minu lemmikuks Pärnu Bay. Kui väljak on hästi juhitud ja hoitud, siis on väljak hea. See, kas planeering või restorani kujundus sobib, on maitseasi. Selle üle ei vaielda. Golfiväljakuid annab võrrelda tehnilise paremuse järgi, näiteks kui ühtlased green’id on, aga mängukogemus on nii mitmekesine tervik, et väljakuid ei saa minu meelest järjekorda panna. Võib ainult öelda, mis ühele inimesele meeldib rohkem või vähem.

Mida tähendab, et väljak on hästi juhitud?

Et väljak on korras. Majanduslikult elujõuline. Seal on vajalik oskusteave. On inimesed, kes tahavad seal tööd teha. Golfi väljakul ja ettevõttel on palju sarnasusi: see on ikkagi organisatsioon, seal peavad olema õiged ja motiveeritud inimesed, vahendid ja koos kokkulepitud tegevussuund ja eesmärgid.. Kui neid pole, siis kärssab. Kasumit aga ei taotleta dividendi pärast, vaid selleks, et oleks võimekus investeerida perspektiivikalt väljaku ja mängijate heaolusse.

Tavaliselt on väljaku ja klubi juhtimine eraldi. Konflikt on justkui sisse kirjutatud.

Ei pea olema konflikt. See on puhtalt inimeste vaheline: kas inimesed sobivad, kas on hästi juhitud ja hoitud, kas jagatakse ühist visiooni.

Mis on täna Eesti golfis hästi?

Tundub, et Eesti golfi noored on tublid võistlustasandil. Meie väiksest riigist tuleb nii palju tegijaid. Midagi on juunioride osas tehtud õieti. Golf suudab Eestis kuidagi neid andekaid noori võita, rohkem kui mõnes teises spordialas.

Mis vajaks parandamist?

Eesti golf pole nii palju kasvanud, kui võiks eeldada, vaadates majanduse arengut. Kui võrdleme tennisekasvu Eestis golfiga, on vahe suur. Kuid siin peab analüüsima, kui palju üldse golf on arenenud lääneriikides, milleks võib ka Eestit teatud kontekstis pidada. Eluviis on muutunud selliseks, et 4,5 tundi golfi, pool tundi sõitu pluss saunas käimine, see kuus tundi lihtsalt enam ei mahu kalendrisse. Omaette küsimus on see, et kas golf peab kõvasti praegusest kiiremini kasvama. Mida selline keskpärane, minusugune tavaline golfi klubis mängija tahab?

Tahab rahu?

Ma tahan väljakule saada ja saada sinna siis, kui ma ise tahan. See on natuke ebamäärane ootus, aga paljud on Eestis harjunud sellega. Kui mängijaid jätkuvalt juurde tuleb peame harjuma sellega, et iga kord oma stardiaega ei saa, vaid mängid teistega koos. Aga see ongi üks väga hea viis oma klubis veelgi paremini sotsialiseeruda.

Kas golf üldse peabki kasvama?

Alati on selliseid ambitsioonikaid inimesi, kes arvavad, et kui mina midagi teen, siis peavad ka teised seda tegema. Kui meil on Eestis täna 2000-3000 mängijad, siis võiks olla 20 000. Ma ei ütle, et just peab, aga ma ei ütle ka, et ei võiks. Soome pole ju nii palju suurem riik ja seal on 100 000 mängijad. Golf on täna veel Eestis pisut liiga elitaarne, võiks rohkem olla kogu pere tervisespordi kuvandiga, kuna selles suunas liigume niikuinii.

Mängivaid golfareid on umbes 3000, green card’i omajaid 12 000. Paljud kaovad. Kuhu?

Ma arvan, et nad ei kao, vaid nad pole kunagi tulnudki. Ma olen mõni kord käivitanud sellist vestlust seltskonnas, kus pole ühtegi golfimängijat peale minu. Paljud on öelnud, et green card on äge ja teeme selle ära, siis on tehtud. Nende jaoks on green card’i tegemine nagu ühekordne projekt, aga kursuse läbimine ja järjepidev golfi mängimine on kaks erinevat asja. Nad käisid kursusel, sest see on neile uus huvitav kogemus, aga golfi mängima ei jäänud.

Mida võiks golfi mängija teha, et pere, sõbrad või töökaaslased tuleksid golfi juurde?

Eks peab rääkima põhilistest väärtustest. Jõuga ei saa lükata. Sotsiaalsus, tervislik liikumine ja võistlemishimu rahuldamine – kui need ei maitse, siis vist ei sobi. Ja Golf on alguses raske. Keskmise või negatiivsema hoiakuga inimene seda esimestel kuudel ei ilmtingimata naudi. Kui oled üdini positiivne, siis suudad mängimise esimesi samme ka kindlasti nautida.

Kui palju olete välisriikides golfi mänginud?

Enne lapse sündi mõtlesin, et milleks üldse lennukisse minna, kui golfi kotti kaasa ei võta. Eriti siis, kui lähed soojale maale. Mida sa teed seal? Kui ma olin 22 ja mängima hakkasin, siis mõtlesin, et mida ma teen Hispaanias terve nädala. Joon hommikust õhtuni või grillin ennast rannas. Mõlemad on minu mõttemaailmast suhteliselt kaugel. Olgu, võibolla on seal mõned väga head muuseumid ja vaatamisväärsused, aga mida sa seal terve nädala teed? Lapsega reisides ma golfi mängimas ei käi, avastame maailma koos. Neid kohti, kus golfi hästi mängida saab, eriti talvel, natuke napib.

Kus need on?

Kui kordade arvu järgi võtta, siis Hispaania, aga ajaliselt Tai ja Dubai. Lisaks olen mänginud umbes 15 riigis, aga need on sellised ühe-kahekordsed visiidid.

Mis on olnud kõige kurvem kogemus?

See oli kindlasti Myanmar, üldsegi väga õnnetus olukorras riik. Seal oli ilmselgelt kunagi väga hästi planeeritud golfiväljak, mille eest ei osatud hoolitseda. Kui kaitseväe läbinud mees ei suuda räpasuse tõttu golfiväljaku peldikus käia, on asi golfist kaugel.

Teine oli Varadero, Kuubal. Selle asukoht on super, asetus ilus, kuid kui oled green’il 5 meetrit lipust ja mõtled, kas tšippan 7 või 8-ga, siis see pole normaalne. Teeb kurvaks, kui näed, et sinna on investeeritud, see on hästi tehtud, aga ei suudeta seda hoida.

Kõige parem kogemus?

Kogemus võib sõltuda oma mängust, mängukaaslastest või väljakust. Üks positiivsemaid mälestusi oma mängust ja kaaslasest on Lykia World & Linksi golfiväljak Antalayas. Väga raske väljak, aga mäng läks ülimalt hästi. Rajad on pikad ja kitsad, aga kui on väga hea päev, siis naudid seda. Nii juhtuski, kui Velsbergi Raivoga Lykiat mängisime ja kogemus oli suurepärane. Raivoga on alati äge mängida, viimati mängisime eelmistel jõuludel Trumpi uuel väljakul Dubais.

Stockholmi Kungsängeni väljakul pro-am’il oli mul mängukaaslaseks Adam Scott. Ta oli siis rahatabelis 8. kohal, aga sellise staari kohta väga meeldiv ja avatud mängupartner. Ma oleks saanud temalt ühel 3-löögisel rajal birdiega skin’i, aga ta tšippas 8 meetrilt sisse. Ta tahtis ka minu keppe proovida, kuna mängin vasakult, ja lõi minu raud-7-ga parema käe mängijana 20 meetrit kaugemale kui mina. Pärast soovitas mul raudkeppide varred jäigemaks vahetada. Elu kogemus. Thanks, mate!

Siiamaani ühest küljest muljetavaldavaim väljak oli Shenzenis maailma suurim keskus Mission Hills 12 erineva väljakuga. Noormees Lääne-Tamperest vaatas suurte silmadega. (Naerab.)

Kui palju hindate golfiväljakul teeninduskultuuri ja mugavusi?

Ma olen selles mõttes igav pragmaatik ja insener, et ma ei näe neid nii hästi. Põhjamaades oleme harjunud pea kõike ise tegema, aga Aasia golfikultuuris tehakse kõik ette ja taha ära. See on omamoodi äge, aga vajab alguses natuke harjumist, et keegi peseb su kingad, pallid ja kepid puhtaks. Autod ja kotid liiguvad ise, kuhu vaja, ja kioskid on üle kolme raja.

Mis on olnud kõige suurem üllatus?

Näiteks Hispaanias Valderrama. Klubisse ei saa isegi kohvi minna jooma, kui pole klubiliige. Me räägime ühest Euroopa kõige prestiižikamast väljakust. Sissepääsuväravas küsitakse liikmelisust või tiibroneeringut. Kui ütled, et aega pole pandud, vaid tahad minna natuke uudistama ja tassi kohvi jooma, siis saadetakse minema.

Mis tunde see tekitas?

Mitte väga hea. Ma saan ka sellest aru, sest inimesed tahavad käia seal uudistamas, liikmed aga tahavad oma klubis rahulikult golfi mängida. Liikmelisus maksab seal palju. Üks asi, mille eest seal maksad, ongi see, et keegi ei passi sind.

Kus viimati välismaal mängisite?

Kevadel Hispaanias. Olin seal ainult kolm ööd ja aga neli päeva mängisime. Sõbra koduväljak Torrequebrada, El Paraiso, millest saab minu tulevane koduväljak, ja Marbella GC.

Milline oli kõige parem?

Muidugi Torrequebrada. Lühike, aga ka väga tehniline. Kuna ma olen ise natuke lühikese löögiga, siis ma sain seal hästi hakkama.

Mida sisaldab golfikott, mis on reisile minnes kindlasti kaasas?

Kõike, mida golfis vaja on.

Kaalu järgi päris kõike kaasa võtta ei saa.

Saab ikka. Kui käin Hispaanias pikal nädalavahetusel, siis mul ongi ainult golfikott. Kolme-nelja päeva asjad mahuvad kõik ilusti lubatud 22 kilo sisse.

Kuhu soovitate reisida?

Hispaania, Dubai, Türgi, Tai.

Belek Türgis on selles mõttes äge, kui lähed nädalaks ja tahad palju mängida. Seal on mitukümmend hotelli rannas ja kohe nende kõrval umbes 20 väljakut, nii et logistika on lihtne. Türgis on head ilmad, eriti kevadel ja sügisel, ja ilm kindlam või paremini ennustatav kui Hispaanias. Hispaania mulle meeldib Euroopa kultuuri ja köögi tõttu, aga viimasel ajal on natuke teistest kallimaks läinud. Hispaanias võid korraliku vihma kätte sattuda. Siis golfi mängida ei taha. Dubais on kõige lollikindlam: ilm on alati hea, eriti talvel. Kui majanduslikke piiranguid pole, siis number üks on Dubai. Kui keegi suudab kritiseerida

Dubai väljakuid, siis ma vestlen temaga heameelega sellest, mida ta paremini teeks. Tai on mõne arvates paradiis, ja väljakute poolest nii ongi, aga minu jaoks liiga kuum, logistika on pisut kaootiline ja lendama pead 10 tundi. Vietnami kiidetakse viimasel ajal, aga ma pole sinna veel jõudnud.

Lisaks golfile muud spordiala harrastate?

Üldfüüsilist trenni teen kergelt jõusaalis ja natuke aeroobilist ka. See toetab golfi. Golfi jaoks sobitatud jooga on ka plaanis.

Autor: Monika Kuzmina

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2019 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga