Rõuge Golfi aktivist Remo Allikas: kui me saame oma väljaku nii heaks, et seda saab reklaamida, siis seda me ka teeme

0

Ajakirja Golf toimetuse valvsa pilgu all on kõik Eesti golfiväljakud, suured ja ka väiksemad, aga Võrumaal asuv Rõuge Golf on siiani varjus püsinud. Seda ennekõike seetõttu, et asjaarmastajatena pole sealsed golfifanaatikud endi sõnul väljakut veel selle tasemele jõudnud viia, et väljakut väga suurelt reklaamida. Küll aga on muljetavaldavalt motiveeritud klubirahvas ise väljaku heaks juba palju ära teinud. Lähemalt räägib kõigest Rõuge Golfi üks aktivistidest Remo Allikas.

Olete Rõuge Golfiga seotud viimased kolm aastat. Kuidas Rõuge väljak alguse sai?

Rõuge golfiväljak sai alguse siis, kui Rõuge sõpruskonda tekkis esimene golfikepp. Kuna asi tundus huvitav, hakati jalgpalliväljakul golfi proovima ja et see kõigile meeldis, hakati järgmistel aastatel juba radadega tegelema. Alguses said valmis kolm lühikest rada ja paar aastat seal mängitigi.

Palju aega sellest möödas on, kui sõpruskonda esimene golfikepp ilmus?

Aasta oli siis 2009, kui Rõuge Golfiklubi asutaja Karel Saarna sattus koos hea sõbra Mart Võrklaevaga (praegune Rae vallavanem – toim.) Suuresta Golfiväljakule ning golfipisik oligi olemas. Mart oli see, kes hiljem aitas hankida esimesed kepid ja pallid Rõugesse. Karel kutsus oma sõpruskonda golfiga tutvust tegema ning sama aasta septembris pidas sõpruskond juba esimesi klubi meistrivõistlusi. 2009. aastal võitis meistrivõistluste rändkarika Joel Juul.

Kui palju teid praeguseks on?

Praegu on meil aktiivseid mängijaid, klubiliikmeid, kes maksavad iga-aastast liikmemaksu, kokku 15 inimest, mitteaktiivseid toetajaliikmeid on 5–7 ringis. Külalisi, kes käivad aktiivselt igal nädalal meie väljakul mängimas, on ka kümmekond. Põhimõtteliselt on meil 30 inimest, kes on suuremal või vähemal määra väljakuga seotud.

Mängukord Rõuge väljakul maksab 5 eurot. Kuidas te hakkama saate ja oma väljakut hooldate?

Me teeme seda ise, oma klubi liikmetega vabatahtlikkuse alusel. Iga aasta alguses toimub avakoosolek ja aasta lõpus kokkuvõttev koosolek, paika pannakse väljaku hooldustiimid ja vahetused, kes tegelevad griini hooldamise ja väljaku niitmisega. Vald toetas meid ATV-niidukiga, millega niidame suurt väljakut, ja samuti on meil oma isiklikud murutraktorid – nii me niidamegi oma niidukitega, vahel isegi kuue-seitsmekesi korraga. Niidame graafi ku järgi, igaühel on aastas kaks nädalat niitmist. Suvekuudel on nädalas kaks korda niitmist, kevadel ja suvel niidame korra nädalas. Griine oleme niitnud kord nädalas.

Olete väikesed, aga võimsad! Sel aastal korraldasite ka juba neljandat korda Võrumaa meistrivõistlusi?

Jah, neljandat korda, aga mitte neljandat korda meie väljakul. Teisel korral olid need Otepääl ja kõik ülejäänud kolm aastat on need olnud meie väljakul. Oleme juba nii suureks kasvanud, et saame seda võistlust korraldada, ja nüüdseks on Rõuge golfiväljak ka ametlikult Eesti spordiväljakute registris.

Mis see on, mis teid koos hoiab ja tänu millele olete väikese seltskonnaga suure asja püsti pannud?

Ennekõike on see hea ajaviide, kus sõpradega kokku tulla, teha midagi kogukonnale ja endale, samas ka kogu aeg üksteiselt mõõtu võtta. Oleme püüdnud võidelda müüdi vastu, et golf on kallis ja kättesaamatu ala, millega tegeleda, ning oleme sellega ka hakkama saanud. Meil toimub suvel iga kuu Rõuge masters-tuur, Rõuge ja Võrumaa meistrivõistlused. Nii me toimetame ning aeg-ajalt käime ka teistel väljakutel proovimas ja vaatamas.

Kas on ka tunda, et teie kirg golf vastu nakatab ümberkaudseid või tekitab vähemalt huvi, et mis see golf ikka on?

Ikka. Hooaja alguses tegime mitu golfi tutvustusõhtut, umbes 50 inimest käis kohal. Tutvustasime ja mängisime natuke, rääkisime golfist ja golfi ajaloost ning pärast seda tuli huvilisi juurde. Suve teisel poolel oli igal kolmapäeval mentoriga golf: olime ise väljakul ja kõik, kes tahtsid, said tulla mängima. Mängisime uute tulijatega koos ja andsime omalt poolt näpunäiteid ja juhtnööre, nii palju kui ise oskasime, et seeläbi mängijatele natuke kindlustunnet juurde anda.

Kas teie väljakul saab ka green card’ita mängida?

Jah, saab. Rõuge väljakul pole green card nõutud, aga etiketist kinnipidamist me nõuame: bägidega me griini peale ei sõida ja kui tuleb slice, asetatakse see tagasi. Muid karme nõudmisi meil ei ole, oleme lihtsalt väljakuga palju vaeva näinud ja tahaksime, et kõik suhtuks sellesse hästi.

Mis on selle hooaja kokkuvõttev sõna, kuidas teil läks?

Selle hooaja märksõna on see, et uusi liikmeid tuli juurde. Kindlasti oleks võimalik neid rohkem juurde saada, lihtsalt peaksime iseenda sees olema ja golfi veelgi rohkem aega panustama, kui me seda praegu teeme. Selle tulemusel saaksime kasvatada golfi populaarsust ja mängijate hulka ka. Näiteks praegu toimuvad meil laste ja noorte ringid, mida korraldame oktoobri keskpaigani. Kevadel tegime samamoodi: aprilli keskpaigast kuni hooaja lõpuni tegime kohalikule noortekeskusele ja koolile golfitreeninguid. Samuti sai tänavu tagatud stabiilsem väljaku hooldus.

Olete suutnud kuidagi varju jääda või polegi teil eesmärk olnud üle Eesti kõigile teada anda, et olete olemas ja ootate inimesi?

Jah, me pigem pelgame seda, sest meie väljaku kvaliteet ei ole see, mis on mujal Eestis, meie väljak on natuke madalama tasemega. Kui me saame oma väljaku nii heaks, et seda saab reklaamida, eks siis seda ka teeme, aga praegu teeme seda tasakesi – kes meid teab, see teab. Oleme natuke reklaami teinud ja seda natuke jaganud, aga suuri rahvamasse meile kohale tulnud ei ole. Tartu poolt ja eri piirkondadest on mängijaid käinud, samamoodi käis meil külas Rein Auväärt oma ideega, et meie golfiväljak võiks olla osa plaanist, kus teha üle-eestilist golfiringi. Selle plaaniga oleme väga nõus ja tegime oma ettepanekud; eks näeme, mis sellest projektist saab. Ehk tuleb selle projekti tulemusena meie juurde ja leiab meid üles rohkem inimesi.

Mis on teie uue aasta unistused?

Finantsküsimus on meie kõige suurem mure. Väljaku hooldamine läheb iga aastaga ulatuslikumaks ja kallimaks. Praegu oleme saanud vallalt toetust ja leidnud ressursse ka oma vahenditest, et osta uus niiduk, aga see niiduk ei täida kogu meie väljaku vajadust. Endiselt vajaksime üht niidukit juurde, et tagada parem väljaku hooldus. Kui kellelgi on kasutatud tehnikat, mis võiks meid aidata, siis oleme huvitatud kõikidest pakkumistest. Suur puudus on ka ühest konteinerist või soojakust, kus saaksime hoida oma vara ja asju, sest praegu on varustus ja tehnika omavahel kodusesse ära jagatud. Meil on varustust päris palju: lastele, suurtele ning paremaja vasakukäelistele. Rae golfist saime sel aastal päris palju kasutatud varustust juurde, et oleks lihtsam suuremaid gruppe võõrustada. Oleme väga tänulikud igasugusele nõule ja jõule!

Fotod: Rõuge Golf

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2017 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga