Saartelennuliinid
Kevin Rääbis

Otepää Golf – raskuste kiuste jalgel

0
OtepaaGolf2

Foto: Otepää Golfiklubi

Otepää Golfikeskus on uute omanike käes saanud värske hingamise, kaks aastat tagasi tule ohvriks langenud klubihoone on osaliselt renoveeritud ning ootab huvilisi uudistama. Otepää Golf – raskuste kiuste jalgel.

„Pärast põlengut on olnud loomulikult raske, kuna klubihoone oli väga tugev magnet – inimesed tulid golfikeskusesse ka lihtsalt niisama restorani aega veetma,” tunnistab Otepää  golfikeskuse juht ja omanik Kristi Laur, kelle sõnul loodetakse klubihoone teise korruse renoveerimisega peale hakata juba tänavu.

„Pärast klubihoone hävimist on olnud meil küll organiseeritud kõik vajalikud teenused mängijate, võistluste ja ürituste teenindamiseks, kuid klubihoone oli siiski hulga tõhusam golfikeskuse külastuste ja käibe kergitaja,” ütleb Laur, kelle sõnul pessimismiks siiski põhjust pole – Otepää Golfil on sel hooajal huvilistele pakkuda paljut, sest mitmesugustele sündmustele oodatakse golfarite kõrval ka neid, kes pole kunagi golfikeppi käes hoidnudki.

Laur ostis Golfikeskuse pankrotivara 6 mln krooni ehk 0,4 mln euro eest mullu veebruaris ning aastaga on Golfikeskuse klubihoone saanud korrastatud ilme. Ta tunnistab, et pankrotist ise enam rääkida ei soovi, kuna selle põhjuseid on juba arutatud risti-rästi.

„Oleme juba teist aastat üritanud oma eluga edasi minna ja Otepää golfiväljakut toimivana hoida, hoolimata kõigist muredest, mis viimastel aastatel on olnud,” sõnab Laur, kellelt golfikeskus on nõudnud suuri investeeringuid nii rahas kui ka ajas. Ta kinnitab, et kõrge  kvaliteedi pakkumine golfihuvilistele on Otepääl väga oluline.

„Golfikeskuse majandamine ettevõtte omavahendite arvel on tänagi meie jaoks suhteliselt väljakutsuv eesmärk,” ütleb Laur veel, „Lõuna-Eesti ja kogu Eesti golfimängijate arv on ju väike, kuid me usume, et Otepää on turistile atraktiivne sihtkoht. Meie golfikeskus on väga unikaalne ja olen üsna veendunud, et taastatud klubihoonega jõuab Otepää Golfikeskus kunagi maailma suurima levikuga golfiajakirjadesse.”

Lauri hinnangul on turistide meelitamine nii Otepääle kui ka teistele Eesti  golfiväljakutele eluliselt oluline – Eestis on kokku ainult umbes 2000 golfimängijat, investeeringud väljakute rajamisse on suured ja väljakud suudavad mahutada tunduvalt rohkem mängijaid.

„Kõigile Eesti väljakutele on golfituristide saamine eluliselt tähtis – statistika näitab, et nad kulutavad reisides viis korda rohkem raha kui tavaturist ja seega annaksid Eesti majandusse hulga suurema panuse kui linnapuhkusel olev väliskülaline,” usub Laur. „Golfiväljaku majandamiseks on igal aastal tarvis sadu tuhandeid eurosid ja selle teenimiseks on väljakud vaja välja müüa nii kohalikele kui ka välismängijatele.”

Tänavu avatakse golfikeskus enne aprilli lõppu.

Klubihoone alumisel korrusel ootavad mängijaid renoveeritud pesuruumid, saunad ja kaminasaal. Riideid saab vahetada kohapeal, samuti ootavad külastajaid lisaks golfirajale saunad, kohvik-proshop, puhtad saunalinad ja kaminasaal.
Peagi on plaanis korrastada ka klubihoone ülemised korrused.
Toimuvad ka golfikursused ja mitmesugused sündmused, mis mõeldud nii staažikatele golfihuvilistele kui ka neile, kes varem golfikeppe pole käes hoidnudki.

Sel hooajal on võistluskalendris hulgaliselt võistlusi ja üritusi alates kevadisest aprilli lõpul toimuvast sõprusklubide kohtumisest, kus peale Otepää klubi osaleb kümneid võistlejaid Soome Hillside’i ja Vihti golfiklubidest. Populaarseimad võistlused on läbi aegade olnud Wintergolf, Jaanigolf, Äripäev Business Golf Open, WhiteNightsi turniir, Golf Marathon.

Otepää Golfiklubi president Ake Andressoo vaatab eesseisvale hooajale positiivsete mõtetega – talvel on tehtud tublisti tööd, et uusi golfimängijaid juurde saada ning töö jätkub.

„Klubi poolt on meil kogu aeg vaim valmis ja väge täis, et inimesi aidata golfimängu juurde,” sõnab Andressoo optimistlikult. Arvestades piirkonna elanike arvu, on golf Otepääl vägagi populaarne ala – Andressoo sõnul oli Otepää Golfiklubil eelmise aasta lõpus 364 liiget. Aktiivselt tegeletakse sellega, et murda müüti, nagu oleks golf väga kallis ja elitaarne spordiala, selleks käiakse golfi tutvustamas piirkonna koolides ja ka kaubanduskeskustes. Lisaks on plaanis korraldada golfiga tutvumise päevi Otepää golfirajal.

„Golf on kallis ala, kui tahad professionaaliks saada,” selgitab Andressoo, „aga rahvaspordi tasemel pole ta üldse kallim kui näiteks naiste aeroobikasaalis käimine või tennis. Pigem isegi odavam.”
Andressoo pole küll ise kedagi otseselt aeroobikasaalist kättpidi golfi juurde toonud, aga selliseid naisi, kes on aeroobikasaali golfimuru vastu vahetanud, teab ta küll.

Andressoo sõnul tuleks Lõuna-Eestisse golfi mängima tulles läheneda natuke teistmoodi, kui ehk siiani tavaks olnud. Kui sõita Tallinnast kohale vaid üheks päevaks ja mäng läheb ka halvasti, siis on selge, et hea emotsiooni saamine on raske.

„Ei tasuks karta Lõuna-Eestit kui kauget kolgast, vaid läheneda tuleks teistmoodi – lähme sellel nädalavahetusel kogu perega avastama seda piirkonda Eestist ja mängime ka muu hulgas golfi,” soovitab ta. „Kindlasti saab meil tänavusel hooajal olema palju selliseid sündmusi, kus on palju huvitavat nii lastele, noortele kui ka vanematele. Ja ilma hirmu ja häbenemata võivad tulla kõik need, kes varem golfiga pole kokku puutunud!”

AS Otepää Golf alustas tegevust aastal 2004, samal ajal registreeriti ka paralleelselt tegutsev Otepää Golfiklubi.
• Golfiväljakute rajamist alustati 2005. aastal.
2007. aastaks oli avatud 18 golfirada ning koguinvesteering golfikeskuse ehitamiseks oli umbes 70 mln krooni (ligi 4,5 mln eurot).
2009. aasta aprillis hävisid põlengus klubihoone katus ja teine korrus. Tegemist oli ühe Eesti ilusama klubihoonega, kahju hinnati ligi 10 mln kroonile (umbes 0,6 mln eurole).
24. juulil 2009. aastal kuulutas Tartu maakohus välja AS-i Otepää Golf pankroti ja määras pankrotihalduriteks Olev Kuklase ja Andres Hermeti. Kuklase kommenteeris toona pressile, et ettevõttel on varasid üle 50 mln krooni (3,2 mln eurot) ja kohustusi 45 mln krooni (2,9 mln eurot).
• Sama aasta septembris üritati pankroti vara müüa 36 mln krooni eest (2,3 mln eurot), kuid ostjat ei leidunud. 2009. aasta oktoobris toimunud enampakkumisel oli Otepää Golfi varade alghinnaks juba 18 mln krooni (1,1 mln eurot).
Detsembriks oli hind kukkunud veelgi – pankrotihaldurid püüdsid leida kosilast 6 mln krooni (0,4 mln eurot) eest ning varad ostis OÜ Proformest.
2009. aasta lõpul loodud Proformesti ainuomanik on äriregistri andmetel Kristi Laur, ettevõtte osakapital on 42 000 krooni (2700 eurot) ning majandusaasta aruandeid ettevõte senini esitanud pole.
Mullu investeeriti ettevõttesse 0,6 mln krooni.
Töötajaid on praegu kuus. Hooaja algul on plaanis palgata caddiemaster’id-administraatorid ning abitöötajad nii korrashoiu kui ka teeninduse jaoks.

Tekst: Liis Kängsepp

Jaga