Miks soovitavad jooga ja meditatsiooni asjatundjad golfimängijatel vaimselt mänguks ette valmistuda?

0

Foto: Shutterstock

Ajakirja Golf toimetus otsustas anda sõna neljale inimesele, kes on jooga ja mediteerimise teinud oma elu lahutamatuks osaks ja mõistnud, et nende abil saab ületada igasuguseid keerukaid elusituatsioone. Kuivõrd golfis on oluline keskendumine ja hetkes olek, mis on ka jooga ja mediteerimise aluseks, siis võib ka golfimängu sõna saanud professionaalide hinnangul pidada otseseks meditatsiooniks. Kuidas meditatsioon võiks kaasa aidata mängutulemuste parandamisele?

Sõna saavad:

Arne Lauri, jooga- ja meditatsiooniõpetaja, tervislike eluviiside propageerija
Brenda Randroo ehk Deva Lokita, Osho Meditatsiooni Keskuse juht Eestis, meditatsiooniõpetaja
Monika Palm, Maa ja Taeva heaolukeskuse terapeut
Tiit Trofimov, Osho meditatsioonide juht, joogaõpetaja ja massaažiterapeut

Tiit Torfimov: kohalolu siin ja praegu on kõige olulisem

Osho meditatsioonide juht, joogaõpetaja, massaažiterapeut ja golfimängija Tiit Trofimov on õppinud ja praktiseerinud Osho meditatsioone ja käinud neid kogemas Osho Rahvsvahelises Meditatsiooni keskuses Punes. Ta on läbinud lugematul hulgal enesearengu ja meditatsioonide kursusi ning praktiseerib ise igapäevaselt nii joogat kui meditatsioone.

Tiit ütleb, et meditatsioon on tegevus, kus inimene on kogu tähelepanuga milleski kohal. „Sa oled kohal oma hingamises, märkad, mis mõtted liiguvad su peas, aga sa ei lähe nendega kaasa, sa märkad kõike ja sa lõõgastud täielikult. Sa lõõgastad keha, lõõgastad oma mõtted. Proovid olla hetkes ja kohal,“ kirjeldab ta. „Kui inimene hakkab meditatsiooni mõttest aru saama, siis kogu elu ongi üks meditatsioon. Oluline on hakata märkama kõike, mis su ümber toimub ja kõike, mis samal ajal sinu sees toimub ja neid asju märgata,
mitte nendesse kinni jääda.“

Kohalolu siin ja praegu on kõige olulisem!

Golf on Tiit Trofimovi sõnul väga meditatiivne tegevus, kus golfar võtab aja, et minna loodusesse, keskenduda igale löögile, tunnetada, kuidas pall peaks liikuma. Golfi juures ongi kõige olulisem see, et juba enne rajale minekut proovib mängija keskenduda kogu mängule ette. „Kui sa rada vähegi tunned, siis sa mängid raja läbi justkui oma kolmanda silmaga, mida nimetatakse meditatiivseks silmaks. Proovid tajuda kogu kehaga juba oma lööki, kuidas pall lendaks, kuidas sa soovid, et sa tabaksid,“ selgitab ta. „Hetkes olemine ongi see, et sa tuled kohale, oled just selles momendis, kus sa hetkel oled. Ma arvan, et see on iga sportliku tegevuse edu taga. Sa ei ole mõtetes samal ajal kuskil töö tegemise juures. Ma olen ka ise seda kogenud, et kui sa lähed mõtetes rändama ja oled mõtetes kuskil mujal kui golfirajal, siis on see täielik kaos ja mängust ei tule midagi välja. Kohalolu siin ja praegu on kõige olulisem!“

Meditatsioon on seega üks väheseid tegevusi, mis suudab inimesed tuua oma aju- ja meeletegevusest eemale, sest väsimus tekib igapäevaselt ülemõtlemisest ning peas olemisest. Füüsilist väsimust on tegelikult inimestel ülivähe.

„Kogu meie uni on selleks, et vaigistada meie ajutegevust, sest keha vajab suhteliselt vähe puhkust, võib-olla vaid mõned tunnid, aga meel vajab enamuse meie uneajast. On hästi oluline, et me märkaksime oma ajutegevust ning saaks aru, millal su ajul on mõõt täis ja sa pead puhkama, ükskõik, minema korraks välja töötegevusest,“ ütleb Tiit Trofimov. „Ka looduses jalutamine ilma mõttetegevuseta on meditatiivne tegevus. Söömine on samuti meditatiivne tegevus, sest kui me sööme kohaloluga ja märkame, mida me sööme, kuidas me sööme, kuidas me mälume. Meditatsiooni võime me leida igast tegevusest, oluline on see, et me tuleme selles hetkes ajutegevusest välja ja oleme kohal selles tegevuses, mida me parasjagu teeme.“

Monika Palm: meditatsioonist golfini olla väga lühike samm

Monika Palm on Maa ja Taeva heaolukeskuse terapeut. Tal on Tartus Tasakaalukeskus, mis tegutseb edukalt juba ligi 10 aastat. Muuhulgas viib ta läbi ka vabastavat hingamist, mis on sügav lõdvestumine ja aitab tervendada peamisi tasakaalutusi kehas, meeles ja vaimus.

Monika ütleb, et meditatsioon on tänapäeva elustiili lihtne ja loomulik osa, mis aitab luua teadlikkust sellest, mis toimub inimese sees ja väljas: see aitab olla kohal, luua sisemist vaikust, sisemist keskendumist, sisemise jõu koondamist ja lõdvestuda. Meditatsioon on viis, mis aitab igal hetkel anda endast parimat ja saada igast hetkest parimat. Kui olla täielikult kohal, siis võib iga tegevus olla kui meditatsioon, sealhulgas ka golf.

Mediteerivad tegevused aitavad vabaneda liigsest mõttemürast ja on hea vahend iseendaga kontakti loomisel.

„Mediteerimise üks võlu seisnebki oskuse arendamisel jääda lõdvestunuks, aga samas keskendunuks ilma liigse pingutuseta igapäevases elutempos. Kui avastada enda jaoks meditatsioon, siis võib leida palju lihtsaid nippe, mis aitavad erinevates situatsioonides pingevabalt toime tulla,“ selgitab ta. Mediteerivad tegevused aitavad vabaneda liigsest mõttemürast ja on hea vahend iseendaga kontakti loomisel. See aitab igapäevaelu inforohkuses näha, mis on inimese jaoks oluline ja mis mitte.

Kuna meeleteadlikkuse meditatsiooni ja harjutusi koos hingamisega võib teha ükskõik kus ja millal, siis ka enne golfirajale minekut võib võimalusel võtta hetke endale, nii istudes kui ka seistes või liikudes. „Et tuua tähelepanu hetkele, keskenduge oma hingamisele, kõhu tõusmisele ja vajumisele, sõõrmetest sisse ja välja liikuvale õhule, kopsude täitumisele ja tühjenemisele,“ õpetab Monika Palm. „Öelge endale mõttes: ma toon ennast oma keskmesse. Võib ka lugeda sisse hingates 7 või 8-ni, kuidas kellegi kopsumaht võimaldab ja hingata välja pikemalt lugedes 9- või 10-ni. Teha nii 8–10 korda. See aitab samuti rahuneda ja oma keskmesse tulla.“

Monika arvates saab meditatsioon edukalt golfimängijat toetada ja piltlikult öeldes võib meditatsioonist golfini olla väga lühike samm. Meditatsioon aitab vabaneda meelemürast, pingetest, ärevusest, muretsemist, eemalduda välistest segavatest faktorites. Selline vabanemine aitab kasutada oma sisemist keskmesoleku jõudu golfimänguks vajalikuks keskendumiseks, oma oskuste parimaks kasutamiseks ning füüsilise pingutusega kergemaks toimetulekuks. See võib aidata saavutada paremaid tulemusi golfimängus ja lihtsalt hetkes olles mängu nautida. Kui aga kohalolek on juba loomulik seisund, siis golfimäng ongi nagu meditatsioon.

Arne Lauri: ka golfi võib pidada üheks meditatsiooni vormiks

Arne Lauri on aastast 1991 õppinud ning tegelenud põhjalikult joogaga. Ta annab joogatunde, loenguid veedalikust kultuurist, taimetoitlusest ja tervislikest eluviisidest.

1990. aastatel elas mõnda aega Itaalias, kus töötas tantsija ja koreograafina, ning pärast seda leidiski end juba bhakti jooga koolist. Ta elas mõned aastad ashramis, kust sai alguse armastus India traditsioonilise muusika, templitantsude, mantrate ja pühenduslaulude vastu.

Arne ütleb, et kui golfar soovib leida aega golfiringideks, siis idamaise filosoofia järgi on aeg inimese teadvuse pärusmaa – ta leiab alati vajalikke hetki, kui on elust vaimustuses. Arne arvates võib ka golfi pidada üheks meditatsiooni vormiks.

Iga tegevus, kui see on sooritatud õiges meeleseisundis, on algne meditatsioon.

„Igasugune keskendumine, distsipliin ja regulaarsus, mis on harmoonias loodusseadustega, viib edasi ja kindlasti on seda ka mängulisus spordis,“ selgitab ta. „Enne golfirajale minekut tuleb läbi loomuliku hingamise rahustada närvisüsteem ja siis rahuneb ka mõistus. Iga tegevus, kui see on sooritatud õiges meeleseisundis, on algne meditatsioon.“

Arne Lauri kinnitusel on meditatsioon neile, kelle elu on tasakaalust väljas ehk see ongi algne loomulik spontaanne hingeseisund, seetõttu ei taha need, kes on tõelises meditatsioonis, sealt eriti sellesse mõõtmesse tagasi tulla.

Brenda Randroo: mediteerimise vajadus on individuaalne

Brenda Randroo ehk Deva Lokita juhendab erinevaid Osho meditatsioone ning kursuseid.Ta on viibinud mitmeid kordi Osho Rahvusvahelises Meditatsioonikeskuses Indias, et meditatsioonis areneda ja saada põhjalik väljaõpe inimeste aitamiseks ning juhendamiseks. Ta on Osho Meditatsiooni Keskuse üks juhtidest Eestis ning juhendab regulaarselt Osho meditatsioone ja kursuseid eri keskustes.

Mediteerimine on tema sõnul midagi niivõrd individuaalset, et iga inimese meditatsioonikogemus on erinev. „Minu tunnetuse kohaselt saab meditatsiooni käsitleda nii tehnikana või meetodina kui ka seisundina. Meditatsioonis ollakse vaatleja, meditatiivsus on püsiv vaatlemine. Seal puudub igasugune tegevus nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil, lihtsalt vaatlemine, vabanedes seotusest oma mõtete ja tunnetega, olles kohal siin ja praegu,“ selgitab ta.

Kuidas leida tänapäeva kiires elutempos aega meditatsioonile või ühele aeganõudvale golfitiirule? Deva Lokita arvates peitub lahendus pühendumises. „Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas ja seda aega kasutame tegevusteks, mis on meie jaoks olulised. Ma usun, et lähtumegi eelkõige oma prioriteetidest ja valikutest, kuhu oma aega ja energiat panustada. Kui näiteks inimene töötab 8–10 tundi päevas, magab 9 tundi ööpäevas, on vähemalt 5 tundi aega, mida saab sisustada vastavalt vajadustele ja soovidele,“ kalkuleerib ta.

Inimene õpib meditatsioonitehnika abil vaatlemist, kohalolekut, olles teadlik endast ja ümbritsevast ning vaba seotusest oma mõtete ja tunnetega. Meditatsioonis olek ongi selle tulemus, mis on püsiv seisund. Meditatsioonis võib olla ka golfi mängides.

Kui inimene on oma elus päriselt õnnelik ja tal on hingerahu, siis minu arvates ei peagi midagi tegema.

„Õppides näiteks golfi mängima, peab esialgu harjutama ja saama praktilisi kogemusi ning siis tuleb hetk, kus ei pea enam pingsalt mõtlema tehnikale, vaid sa tead ja oskad. Kui inimene on golfi mängides selles mängus kohal – päriselt kohal selles tegevuses, mitte hõivatud oma mõtete või tunnetega, kontaktis intuitsiooniga, nautides seda hetke ja mängu täiel rinnal, siis see ongi meditatsioonis olek ehk meditatiivsus,“ selgitab Deva Lokita. Ta soovitab esialgu tuua teadlikkuse oma kehale, see aitab minna mõtetest kaugemale. Tunnetades oma keha, erinevaid kehaosi, võib oma keha raputada, et vabaneda liigsetest pingetest. Seejärel tuleb sügavalt hingata – läbi kõhu, mitmeid kordi sisse ja välja. Tunnetada oma hingamist ning minna kaasa oma hingetõmmetega. Nii saab sügavalt lõdvestuda ja saabuda kohale, praegusesse hetke.

Mediteerimise vajadus on tema hinnangul individuaalne ja vajaduse selle järgi otsustab iga inimene ise. „Kui inimene on oma elus päriselt õnnelik ja tal on hingerahu, siis minu arvates ei peagi midagi tegema. Aga kui seda tunnet ei ole või ei ole see püsiv, siis soovitan proovida meditatsioonitehnikaid,“ lausub Deva Lokita.

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2017 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga