Marten Palm: Eesmärgi poole liikumine ei saa olla tüütu ega ebameeldiv

0
Marten Palm

Marten Palm

Golfitreeningud on küllalt staatilised. Ei tüüta?
Kui sul on siht, mille poole püüelda, siis tuleb teha tööd ja näha vaeva. Eesmärgi poole liikumine ei saa olla tüütu ja ebameeldiv. Mina olen ju see, kes otsustab, kas teen või ei tee.

Sinu siht on…
Saada profiks. Esimene eesmärk on jõuda Challenge Tourile, siis Euroopa tuurile. Sealt vaatab edasi. Liiga ulmeliseks ei saa kah minna.

Tükid, mida haukamiseks oled valinud, on üsna suured. Tahad teha midagi, mida ükski eestlane pole varem teinud?
Nojah, ei tea kui realistlik Euroopa tuurile jõudmine on, kuid väike võimalus peaks mul olema. Tuleb teha palju tööd, siis näeb. Kui ei proovi, siis ei jõua kindlasti.

Kui lahata sinu mängu, siis millised on plussid?
Lähimäng. Olen golfi juures olnud lapsest saati, seega on mul hea tunnetus. Nagu mu treener Enrico Villo ütles: „Kui see, kes suudab korralikult palli lüüa, saaks minu lähimängu endale, mängiks ta raudselt aina alla pari.“ Ka minu pikad löögid hakkavad tasapisi sujuma. Olen svingi korda saanud. Tänu Villole, kellega alustasime kolm kuud tagasi koostööd. Viimaste mänguringide tulemused on päris lähedal.

Kui lähimäng on hea, siis ringi jooksul mõne birdie ikka sisse chippad?
Kas just nii tihti, aga viie ringi kohta tuleb kaks-kolm säärast birdiet küll.

On see enesekindlus, mis pallid auku juhib?
Iga löögi eesmärk peab olema pall auku saada. Tõsi, eesmärgi täitmine pole lihtne, sest arvestada tuleb griini kaldeid, kiirust ja muud säärast, leidma koha, kuhu pall maandada ning välja arvestama selle edasise käitumise. Enesekindlusega üksi ei tee midagi, tuleb osata griini lugeda ja õigesti lüüa.

Palju sa lähimängu treenid?
40% harjutan range’il täislööki, 25% lähimängu, 25% puttamist ja 10% käin väljakul mängimas.

Räägitakse, et alla 100 meetri löögid on samuti keerulised, sest tahad palli augule väga lähedale saada. Kui kindel sa wedge’iga oled?
Piisavalt kindel, kuigi muutsin äsja svingi totaalselt. Peaksin palli nelja-viie meetri kaugusele lipust ikka saama. Pigem on probleeme pikkade löökidega, sest seal kestab palli teekond kauem ja segavaid faktoreid on rohkem.

Sinu avalöögi pikkus on…
Keskmiselt 270-280 meetrit. Olen rahul. Isegi väga. Pikk löök ongi mu trump. Praegu treenin palju selle nimel, et saaksin löögi pikkust paremini mängus rakendada, et pikkusele lisanduks täpsus. Tasapisi hakkab tulema.

Wedge’iga lööd sa kui kaugele?
Mul on kolm wedge’i – 50-, 54- ja 58-kraadine lob. Esimesega löön 115-120 meetrit, teisega 100-105 ja kolmandaga alla selle. Mõistagi sõltuvad löökide täpsed pikkused tuulest ja muudest teguritest.

Millised kepid sa siis kotist välja jätad?
Kasutan 17 golfikeppi, millest kolm jätan võistlustel maha. Millised, see sõltub ilmastikutingimustest, väljakust, strateegiast ja ülesehitusest. Kõik wedge’id jäävad alati kotti ja neil on kõvasti rakendust.

Kuidas sul koostöö Villoga klapib? Teda kiidetakse, et olla hea treener.
Olin kaks aastat Hispaanias, kuid löögitehnika polnud paremaks läinud. Tulin Villo juurde ja tema pani asjad kolme kuuga paika. Käisime Villoga ka USA-s tema treeneri Michael Jackobsi juures svingi kohendamas. Olime seal seitse päeva ning kogemus on võimas. Ma pole elu jooksul löögitehnika koha pealt nii palju õppinud, kui seal nädalaga. Muutsin algasendit ja backsvingi ja kepi liikumise trajektoori… Kõike. Mõtlesin, et kui kaua küll võib kuluda uue löögi omandamisele, kuid tänu aparaatidele, vidinatele ja Villole, kes oli kogu aeg kõrval, sai asja kähku paika. Nüüd vajab uus tehnika vaid kinnistamist. Pingelistel hetkedel tahab vana löögiliigutus veel tagasi tulla.

Kui vaatad isa Marko, mitmekordse Eesti meistri, löögiliigutust, siis on vist jube küll? Ütle ausalt?
Kas just jube, aga ta ei saa lihtsalt pallile pihta.

Millal esmakordselt isale golfis ära panid?
2010. aastal EGCC matchplay finaalis, kus võitsin 17. rajal. Tunne oli suurepärane. Esiteks mängida finaalis koos isaga ja siis ka talle ära panna. See on elus üks meeldejäävamaid hetki. See oli ka murdepunkt, kustmaalt isa enam mulle vastu ei saanud.

Oled endiselt närviline mängumees, pillud keppe ja…?
Enam ei pillu. Vihahoogude ja närvilisuse aeg on ümber saanud. Olen hakanud mõistma, et keppide pildumine ei tule mängule mingit moodi kasuks. Halva löögi puhul pigem muigan endamisi: tubli töö, proovi järgmine kord paremini.

Tekst: Jaan Martinson, Postimees

Telli ajakiri SIIT!
Fingler asub SIIN!

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga