Joogaõpetaja Karolin Tsarski: usun, et jooga võib tõesti spordis kaasa aidata

0

Kes veel ei teadnud, siis ka Eestis on võimalik joogaharidust omandada. Nimelt on Isvara Joogakool ainus joogakool Eestis, kus on võimalik omandada põhjalik joogaharidus, mis põhineb rahvusvahelisel Agama Yoga programmil. Isvara joogakooli õpetaja Karolin Tsarski tee jooga juurde on kui imeline ja samas konarliku teega seiklus. Alustanud Londonis füüsilise joogaga, jõudis ta Agama Yoga joogakooli kaudu tõelise joogani ja hakkas seda ka ise õpetama. Hetkel õpib Karolin Agama Colombia harukoolis, et omandada järgmised tasemed ja neid tulevikus Eestiski edasi õpetada. Isvara Joogakoolis õpetatakse erinevaid joogastiile ning kooli programm on selgelt ja efektiivselt struktureeritud, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud. Peab mainima, et Karolin on teinud ära suure töö, tutvustades joogat koolide juhtkondadele, ning saavutanud selle, et kahes Tallinnas koolis on joogaõpetus valikainena õppekavas. Kuidas aga jooga aitaks golfimängijaid, sellest räägib joogaõpetaja ise.

Kas jooga abil golfimängu parandades piisab vaid füüsilisest joogatreeningust, või on joogaharidus siiski ka oluline?

Kui soovid sügavat enesearengut ükskõik mis valdkonnas, ka golfis, siis igal juhul tuleb kasuks ka joogahariduse omandamine, et saada teada, kuidas joogateaduse abil valitud eesmärgini jõuda. Niisama füüsilist vormi võib parandada ju ükskõik millise treeninguga, tänapäeval kutsutakse paljusid füüsilisi trenne „joogaks”. Kindlasti need toetavad ja mõjuvad positiivselt meie kehale, ja kui keha tunneb end hästi, on ka meeleolu parem. Seal aga areng pidurdub. Joogaharidust sügavamalt omandades saame teadmisi, kuidas paremini kontrollida oma meelt, mõtteid, emotsioone, arendada erinevaid omadusi, nagu keskendumine, tahtejõud, sisemine tasakaal, säilitada rahu pingelistes olukordades, jääda kindlaks ja uskuda oma sooritusse ja arendada oma võimeid, tugevdada ükskõik millist nõrkust – olgu see füüsiline, emotsionaalne või mentaalne −, mis sinu golfitulemust pärsib.

Tegutsete Tallinnas joogaharidust andvas Isvara Joogakoolis, kui kaua joogahariduse omandamine aega võtab? 

Väga hea algbaasi saab, läbides 1. taseme kursuse, mis meie koolis võtab aega pool aastat, käies tunnis kord nädalas. Üks tund kestab 2 h 45 min, kus õpetame nii teooriat kui teeme praktilisi harjutusi. Pärast seda on olemas väga tugev teoreetiline ja praktiline pagas, et iseseisvalt jätkata või sügavama huvi korral koolis edasi õppida. Iseenesest on jooga elukestev õpe ja kes usub reinkarnatsiooni, siis ka mitmeid elusid kestev õpe. Ka 1. taseme programmi õpetused on piisavalt sügavad, nii et nende igapäevaelus täielikuks praktikasse rakendamiseks võib kuluda väga pikk aeg. Ma läbisin ise 1. taseme 5 aastat tagasi, olen seda veel mitu korda läbinud ja nüüd korduvalt ise loenguid andnud, iga kord õpin midagi uut ja mõtlen, et seda kursust võikski jääda läbima, omandada on niivõrd palju!

Millised on joogahariduse põhiväärtused ja õpetused, millest golfimängijal võiks kasu olla?

Esitasin selle küsimuse ka ühele golfimängijale − mis on golfis oluline? Tema arvates on siin kaks põhielementi: kehahoiak ja et „kupli all oleks tühi” ehk kohalolek, et mõtted ei segaks. Küsisin ka, kas füüsiline „trenn” või õpetused aitaksid siinkohal rohkem. Ta vastas, et kindlasti.

Ma olen ise golfiga väga vähe kokku puutunud, aga kindel on see, et ükskõik, mis eluvaldkonnas sa tahad hea olla, on keskendumine üliolulisel kohal. Kui su mõtted on hajali ja lööd huupi, siis on väike tõenäosus, et löök hästi läheb. Vaja on keskendumist. Kogu joogapraktika ongi keskendumine ja selle treenimine. Jooga on meie meeles. See on vajalik absoluutselt iga joogatehnika ja -stiili puhul. Keskendumiseta me tegelikult ei teegi joogat, see on üks tänapäeva jooga suurimaid tragöödiaid, et ei kasutata meelt, aga meele treening ongi jooga eesmärk.

Oleneb kindlasti ka inimesest − millised tema nõrkused on. Näiteks on keegi ehk väga emotsionaalne ja pärast halba lööki kerkivad esile segavad negatiivsed emotsioonid, ta ei suuda nendega hakkama saada ja kogu mäng läheb luhta. Joogas õpetatakse ka seda, kuidas negatiivsete emotsioonidega käituda, mitte neid alla suruda, vaid efektiivselt ära kasutada.

Joogaga kaasneb sügav enesevaatlus, mis viib rahu ja tasakaalu otsimiseni iseenda seest, sõltumata välistest teguritest. Seega aitab see viia ka selleni, et kui näiteks mäng läheb halvasti, suudad säilitada sisemise tasakaalu ja rahu ning pöörata mängu käigu enda kasuks.

Oskate ehk tuua näite mõne sportlase kohta enne ja pärast regulaarset joogaga tegelemist?

Ma tegelesin ise noorena kergejõustikuga, tulemused olid väga head, olen võitnud mitmeid medaleid nii Eesti noorte kui täiskasvanute meistrivõistlustelt, osalenud ka noorte maailmameistrivõistlustel ja noorte olümpiamängudel. Sellel ajal ei teadnud ma veel joogast midagi. Treenerid nägid minus suurt potentsiaali, neil oli minusse palju usku. Mingi hetk ei leidnud ma enam kergejõustiku tegemisel sügavamat mõtet ega teadnud, miks ma seda teen, ning otsustasin lõpetada.

Tagasi vaadates ja olles omandanud joogateadmised, võin julgelt öelda, et minu tulemused ja sooritused oleksid päris kindlasti olnud hoopis teistsugused, kui mul oleks olnud kas või kõige elementaarsemadki joogateadmised.

Sportlastega rääkides on ka neid, kellel on väga tugev motivatsioon ja tahtejõud, kuid see võib omakorda viia ületreenituseni. Indu on nii palju, et meel ja keha ei ole kontaktis ja meel tahab niivõrd palju, et ei suuda keha kuulata. Tippvorm ei sõltu sellest, kas sa tegid väga palju trenni, vaid sellest, kas sa tegid piisavalt trenni vastavalt oma kehale. Ületreenimine on suur oht ja see juhtub siis, kui ei olda oma kehaga kontaktis, ei osata seda kuulata, meele saavutamishimu võtab võimust ja tulemuseks ei ole tippvorm, vaid väsinud ja kurnatud keha, kes võistlustel ei suuda midagi sooritada. Ka seal aitab jooga endaga sügavamat kontakti saada, tajuda ja tunnetada oma piire.

Spordis ei ole oluline ainult füüsiline vorm või andekus, ent julgeksin vähemalt enda seisukohalt öelda, et psühholoogiline tugevus mängib olulisemat rolli. Tippu jõuavad need, kellel on väga tugev motivatsioon, võime ka oma meelega võita, mitte lihtsalt füüsiliselt tugevam olla.

Selleks õpetab jooga tehnikaid, kuidas treenida tahtejõudu, kui sul seda puudu jääb, ja keskendumisvõimet, mis on samuti tippsoorituse puhul ülioluline. Võime võtta ennast kokku pingelises olukorras ja säilitada sisemine tasakaalu.

Minul endal puudusid ka põhiteadmised toitumisest, mul oli kehv toitumine, kehv tervis, üldse vähe energiat ja elujõudu. Jooga abil on mul täna hoopis teised isud, tasakaalus toitumine, tugev tervis ja rohkem elujõudu. Kui ühel hetkel tulemused enam nii lihtsalt ei paranenud, siis tekkis enne võistlust apaatia. Parimad jooksud tegin siis, kui olin enne võistlust adrenaliini täis. Mingi hetk see kadus ära, jooga abil saab sellist jõudu enne võistlust endasse tuua, valmistada keha füüsiliselt ja psühholoogiliselt ette, kui tõused tähtsal võistluspäeval üles ja tunned, et täna ei ole sinu päev. Saad muuta selle oma päevaks lihtsate tõhusate tehnikate abil. Treeneritel oli minusse usku, minul endal ei olnud. Jooga õpetab ka seda, kuidas lasta lahti piiratud mõtlemisest ja tõesti teada, et sa oled kõigeks võimeline, treenida oma meelt ja luua oma reaalsus.

Maailmast võime tuua näitena kirurgi dr Alfonso Caycedo, kes on spetsialiseerus ka psühhiaatriale ja neuroloogiale. Lisaks veetis ta aega Indias, kus õppis joogat, ning Jaapanis, kus omandas teadmisi zazenist. Oma teadmiste pagasist lõi ta süsteemi, mida kutsub sofroloogiaks, mis tegeleb harmoonilise teadvusega ning mille saavutamiseks kasutatakse mentaalseid harjutusi, et valmistada ette meelt keskendunud kehas.

Šveitsis avastas sofroloogia kasud dr Raymond Abrezol ning hakkas seda rakendama tuttavate sportlaste peal, kelle sooritused paranesid märgatavalt. Seejärel abistas ta suusatamisega tegelevat sõpra, kelle tulemused samuti paranesid. 1967. aastal kuulsid sellest ja palusid tema abi 4 sportlast 1968. aasta olümpiaks valmistumisel, kolm nendest said medalid. Sportlased avaldasid oma sofroloogia treeningu ja järgmisel hooajal treenis dr Raymond Abrezol juba tervet rahvusmeeskonda ning medalid kuhjusid. 1970. aastal palus FIS Abrezolil töö lõpetada, kuna tal oli liiga suur mõju ja ta lõi „ebasoodsad tingimused teistele rahvustele”… Abrezol jätkas sportlaste individuaalset treenimist purjetamises, poksis, rattasõidus, tennises, veepallis, golfis jm. Aastatel 1967−2004 võitsid tema treenitud sportlased üle 200 olümpiamedali.

Suures plaanis tegeleb jooga täpselt samamoodi meele treeninguga, keha tasakaalus hoidmisega, millel ka sofroloogia põhineb, lihtsalt uue nimetusega. Seega usun, et jooga võib tõesti spordis kaasa aidata.

Joogahariduse põhialused ehk esimese kursuse kava põhipunktid

  • Mis jooga tegelikult on, kuidas see toimib ja kuidas seda iseseisvalt praktiseerida. Mitteteadlik jooga praktiseerimine võib ka tasakaalust välja viia.
  • Põhjalik õpetus erinevatest joogatehnikatest, kuidas need mõjuvad füüsilisele kehale, emotsioonidele, meelele, mõtetele
  • Joogastiilid ning õpetused miks „päris” joogat saab teha ainult meeles ning miks füüsiline paindlikkus joogas ei ole üldse oluline
  • Kuidas kontrollida oma meelt ja emotsioone
  • Jooga vaade tervisele ning palju õpetusi, kuidas ise ennast tervena hoida ja terveks ravida
  • Tehnikaid keha ja meele puhastamiseks
  • Jooga baasfilosoofia inimese tegutsemist ja käitumist puudutavatest seadustest, mis aitavad vähendada takistusi elus ning parandada elukvaliteeti
  • Õpetused, kuidas meid mõjutavad toitumine, muusika, raamatud ja kuidas teha teadlikke valikuid sellest, mida sa endasse sisse võta.

GOLF JOOGA NÄITEL KOOLIDESSE? Ehk on alljärgnev inspiratsiooniks ka golfiliidritele…

Karolin, olete teinud tõsise sammu sellega, et kahes koolis on joogatund. Milline oli noorte tagasiside ja kuidas üldse oli võimalik meie suurde haridussüsteemi joogatunnid sisse saada?

Idee tuli sellest, et kuulsin kursusel kommentaare: „Miks meile seda keskkoolis ei õpetatud?” Siis hakkasingi mõtlema, et tõesti, miks? Kui ma ise kergejõustikuga tegelesin, ei teadnud ma neid joogaasju. Neist teades oleksid mul hoopis teised tulemused olnud, olen selles kindel. Tore oleks, kui oleksin ka keskkoolis neid asju teadnud.

Kirjutasin haridusametile ja ütlesin, et arvan, et jooga oleks vajalik valikaine. Tuli viisakas ja väga põhjalik vastukiri, et seda ei saa valikaineks võtta, pöörduge koolide poole, nad saavad ise valida. Pöördusin kõigi Tallinna koolide poole, leidsin kõigi, ka vene ja rahvusvaheliste koolide direktorite ja õppealajuhatajate kontaktid internetist, kirjutasin igale korraliku kirja, loo endast, kuidas ma omandasin sellised teadmised, kuidas ma jõudsin joogani, kuidas see aitas mind minu eluteel ja kes ma olen täna − kas saaksin ehk joogat pakkuda? Enamikust koolidest ei tulnud üldse vastust, paarist tuli, et saame kokku ja arutame, paljudest tuli eitav vastus, et neile ei sobi või pole huvi. Osadele koolidele kirjutasin kuus korda ja mingit tagasisidet ei tulnud.

Ühe kooli direktor, kes oli ise joogaga tegelenud, ütles, et võid tulla, meil on valikainete esitlus, sul on kolm minutit ja kui grupp, 15 inimest, tuleb täis, siis me avame selle. Ma läksin õpilaste ette, rääkisin ja oli tunne, et rääkisin vale publikuga, et ma ei jõudnud neile üldse kohale. Seal oli tohutu valikainete hulk ja kaks klassi ning kuigi ma mõtlesin, et hüvasti minu idee, panid peaaegu pooled ennast joogasse kirja. Mul jäi suu lahti. Nii alustas esimene grupp möödunud aastal Lilleküla Gümnaasiumis, aasta läbi oli üks tund nädalas, 45 minutit teooriat ja andsime ka praktikat ning õpilased käisid ilusasti kohal. Terve aasta mõtlesin, kas see info jõuab üldse kohale, kas see annab midagi, mingit tagasisidet ei olnud, ainult vaiksed näod tunnis. Aasta lõpus andsin neile paberid kätte, et kirjutage, mis arvate ja see oli anonüümne. Tagasi tuli õpilastelt sada protsenti positiivne vastukaja! Kes kirjutas pikemalt, kes lühemalt, aga kirjutati, et ollakse julgem, positiivsem, tervis on parem ja üks neist kirjutas, et on paremini kontaktis oma sisemise tajumisega — ta oli bussi peale minnes tundnud, et ei peaks selle peale minema, oli järgmise peale läinud ja siis sõites märganud, et varasem buss on avarii teinud. Sellise tajumise oli jooga talle andnud ja ta ootas igat uut tundi. Tagasiside oli positiivne ja ka mul oli hea meel, et kõik on nii hästi läinud. Osaga sellest grupist jätkasime ka teisel aastal, kool andis selleks võimaluse.

Rohkem infot Isvara Joogakooli kohta leiab SIIT!

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga