Hole in one: kas õnnestunud löök või taeva tahe?

0
Erki Tiitus

Hole in one! Ja loomulikult Niitväljal.
Autor Erik Tiitus hõiskab rõõmust.

Mõni lööb hole in one’i ehk saab palli avalöögiga auku elu esimest golfiringi mängides. Teine üritab pool sajandit, kuid imelöök jääb vaid unistuseks.

Kas hole in one’i löömine on erakordne täpsus või õnn?

Filosoofiliselt ja teoreetiliselt võttes täpsus, sest mida sihib par-3 rajal avalööki sooritav mängija? Loomulikult auku tähistavat lippu. Seega: hole in one on perfektne löök.

Reaalsuses on hole in one siiski juhus. Õnnejumalanna kaasabi. Pole ju loogiline, et valdav osa golfimängijaid pole iial avalööki auku saanud, ent siis tuleb keegi ja õnnestub elu esimest golfiringi mängides.

Samal ajal ütleb golfilegend Nick Faldo, kes on löönud mitu head hole in one’i ja kelle kohta öeldi, et teda saadab õnn: „Mida rohkem treenid, seda rohkem õnne on.”

Tegelikult pole Faldol siinkohal õigus, kui vaadata, milliseid imelööke on maailma tehtud. Küll on hole in one’e löönud pimedad, küll lapsed ja vanurid. Neid on löödud kivide ja puude põrkest. Üks kummalisemaid olla löödud USA-s: pall lendas avalöögist totaalselt griinist mööda, suisa üle aia, kus põrkas vastu liikuvat veoautot, tuli väljakule tagasi ning veeres vaikselt auku.

Eestiski on nähtud imepäraseid õnnestumisi. Niitvälja kuuendal rajal löönud üks neiu niinimetatud jänesetapja, kus pall lendas maast poole meetri kõrgusel (ja häda ettejäänud jänesele), sahisenud kaarega mööda veetakistuse serva ning sukeldunud lõpuks auku. Siinkohal tasub meenutada golfi kuldreeglit: tähtis pole löögi ilu, vaid tulemus.

Õnnejumalanna elab Niitväljal?

Eesti esimese hole in one'i lööja Allan Remmelkoor

Eesti esimese hole in one’i lööja Allan Remmelkoor

Tundub, et õnnejumalanna üks jüngritest elab Niitvälja lähistel, sest sel väljakul on tehtud harukordselt palju hole in one’e. Kui nii edasi läheb, ja iga perfektse löögi puhul tahvlike seinale kinnitatakse, on saja aasta pärast vaja suuremat klubihoonet. Vanad seinad ei mahuta tahvlikesi enam ära.

Esimene hole in one Eestis löödi 29. aprillil 1995, autoriks Allan Remmelkoor. Loomulikult Niitväljal. Kusjuures tegelikult ei tohtinuks too hole in one kirja minna, sest oli reeglitevastane.

Turniir oli just lõppemas, kui Remmelkoor koos partneriga otsustas veel mõne raja läbi mängida, kuni viimased võistlejad saabuvad. Ilm oli sel päeval täielik raju – meeletu tuul ja vihm. Tund hiljem alanud tormipuhang rebis suure telgi maast lahti ning paiskas plastmassist toolid, lauad ja prügikastid kilomeetri kaugusele.

Aga jah, teisel rajal kandis tuul Remmelkoore palli kenasti griinile ja auku. Suure rõõmukisaga tuldi vanasse klubihoonesse, et näe, hole in one. Šampanja voolas. Paraku ei teadnud toona keegi hole in one’i reeglitest vähimatki. Vastasel korral vormistanuks lööja selle reeglipäraseks. Kuna tegu oli esimese säärasega, otsustati hole in one siiski ametlikuks lugeda.

Ametlikud hole in one’i reeglid

Löök läheb arvesse, kui:

– läbitakse vähemalt 9 rada, välja arvatud juhul, kui hole in one lüüakse rajamängus ja matš lõpeb varem;
– mängija mängib ühte palli. Harjutusringi ajal, kui mängija mängib kahte või enamat palli, hole in one arvesse ei lähe;
– löögil on usaldusväärne tunnistaja;
– löök toimub ajutiselt avalöögikohalt ja/või ajutisele griinile, kuid raja pikkus on väljaku poolt sertifitseeritud ehk määratletud;
– see on sooritatud ka scramble’it mängides.

Ühel on õnne rohkem kui teisel

Ent ikkagi, miks sobib Niitvälja hole in one’i löömiseks? Ei ole ju sealsed par-3 rajad nii lühikesed midagi: kollastelt tiidelt mõõdetult 155, 129, 157 ja 145 meetrit. Ilmselt on põhjus radade arhitektuuris ja iseloomus.

Niitvälja ehitati kui algajate rada, mis oli ka golfimängu nullist alustanud Eesti puhul ainumõistetav. Griinid keerulise reljeefiga silma ei paista, on pigem pannkoogilaadsed ja tõusvad, mis tähendab, et otse augu suunas löödud pallid augu suunas ka veerevad.

Teiseks puudusid griini ees olulised takistused või neist, nagu 6. raja veesilmast, oli võimalik pall läbi veeretada.

Kolmandaks on kõik griinid piisavalt suured ning pikad ning nende esine on sujuvalt kerkiv, mis lubab ka nadilt löödud pallil rahulikult auguni ja auku veereda.

Hole in one Jõelähtmel, 10. rajal tänavu juulis. Lööjaks Niitvälja klubiliige Kristi Mae.

Hole in one Jõelähtmel, 10. rajal tänavu juulis.
Lööjaks Niitvälja klubiliige Kristi Mae.

„Niitvälja par-3 rajad on siiski lühikesed,” arvab kaks hole in one’i – Niitvälja 6. ja vanal 11. rajal – löönud Enrico Villo. „Lühikesi, hole in one’i radu on ka Saaremaal, kuid seal on veel vähe mängijaid. Jõelähtmel on vaid üks par-3, kus on veidi lihtsam avalöögiga palli auku saada.”

Villo muigab, et tegelikult on hole in one siiski juhus: „Mõnel on lihtsalt õnne rohkem kui teisel. Samas olid mõlemad löögid väga head. Ühe puhul maandus pall meeter enne auku, teist hole in one’i kahjuks ei näinud.”

Kuna Villo oli imelöökide ajal alaealine, pääses ta ka rahakoti tuulutamisest. Šampanjat siiski pakuti. Kord maksid mängupartnerid, kord turniiri korraldaja.

Kolmas, neljas ja viies hole in one on EGCC head pro’l Villol jäänud vähese mängimise taha. Kui teed aastas vaid 15 golfiringi, on imelööke raske loota. „Eks neid peaaegu hole in one’e on olnud hulga, kui pall jääb augu kõrvale püsima, ent selle saamine avalöögiga auku on siiski nagu lotovõit.”

Teine kahe hole in one’i omanik Ulvi Ingver arvab, et mingit õpetust, kuidas pall kaugelt auku saada, pole: „Tuleb lüüa lipu suunas ja loota taeva tahtele.”

Niitvälja 61
Jõelähtme 15
Valgeranna 10
Saaremaa 7
Otepää 3
Suuresta 1
  • Young Tom MorrisEsimene ametlikult registreeritud hole in one löödi 1868. aastal British Openil Prestwickis, kui Young Tom Morris lõi 8. rajal (par-3, 131 m) palli avalöögiga auku ja võitis ka turniiri.
  • Vaid üks kord on registreeritud ametlikult hole in one’id kahel järjestikusel rajal. See juhtus 1971. aastal, kui Norwichis toimunud turniiril lõi elukutseline britt John Hudson esmalt hole in one’i par-3 (175 m), seejärel ka par-4 (281 m) rajal.
  • Teinekord auk imeb justkui palle endasse. 1989. US Openi teisel päeval, Oak Hill väljakul, lõid neli meest – Doug Weaver, Mark Wiebe, Jerry Pate ja Nick Price – hole in one’i 6. rajal (par-3, 151 m).
  • Vanim, kes hole in one’i löönud, on 102-aastane ameeriklanna Elsie McLean. Ta tabas auku 91 meetri kauguselt. Eelmine vanuserekord kuulus 101-aastasele ameeriklasele Harold Stilsonile.
  • Nick PriceNoorim hole in one’i lööja on Jake Paine, kes kolmeaastasena lennutas palli auku 59 meetri kauguselt.
  • Joseph Boydstone suutis ühe mänguringi ajal lüüa kolm hole in one’i. Midagi säärast võib juhtuda ühel juhul 4 270 918 224-st.
  • Kõige enam hole in one’e on elu jooksul löönud mees Texasest Mancel Davis – 51. Ta kuulutati rekordiomanikuks 2009. aastal, mil leiti, et Norman Manleyl, kes olla löönud 59 imelööki, pole nende kõigi kohta piisavalt tõestust. Davisel on kõik löögid registreeritud. Ta on löönud hole in one’e kõigi golfikeppidega peale putteri, sandi ja wedge’i. 12-aastaselt oli Davisel kirjas kaheksa hole in one’i, neist kolm ühe nädala jooksul.

Andrus MalvaOjasaarel pole golfiväljakut just palju – neli griini kõigest –, kuid siingi on juba tehtud hole in one.

27. mai 2011 läks Ojasaarel ajalukku.

Andrus Malva lõi kaheksandal rajal väljaku esimese hole in one’i.

Väljaku poolt ulatati lööjale tunnustuseks vein nimega Hole in One.

KimJongIlTiger Woods, Rory McIlroy ja Jack Nicklaus on tegelikult äärmiselt kesised golfimängijad Põhja-Korea liidri Kim Jong-Ili kõrval.

2004. aastal teatas Põhja-Korea uudisteagentuur, et Jong-Il otsustas hakata golfi mängima ja sai elu esimesel ringil tulemuseks 34 ehk 38 lööki alla pari. Seejuures lõi Jong-Il 11 hole in one’i: kõigil par-3 radadel, kuus par-4 ja ühe par-5 rajal. Ning seda 63-aastaselt!

Hiljem teatati, et Jong-Il lööb iga golfiringi ajal vähemalt kolm hole in one’i, kuid enamasti rohkem.

Siinkohal tuleb imestada, miks „räpane lääs” pole Jong-Ili rekordeid registreerinud.

MaavälineHoleInOneKuul on inimesed teinud golfilööke, kuid hole in one läheb kirja kõiksusele.

NASA tegi Kuu jälgimise orbitaaljaamalt (Lunar Reconnaissance Orbiter, LRO) mullu foto, millelt on näha, kuidas umbes kolmekorruselise maja suurune kaljurahn on veerenud väikese kraatri servale ja siis sinna sisse kukkunud.

Kuu-uurimise projekti veebileht võrdles sündmust golfiterminites hole in one’iga. Fotolt paistab kenasti, kuidas kümnemeetrise diameetriga rahn on jätnud endast maha veeremisjäljed. Ilmselt just siis, kui rahnu hoog hakkas vaibuma, jõudis see kraatri servale, kuhu siis sisse vajus.

PikimHoleInOneMilline on kõigi aegade pikim löödud hole in one? Selgus puudub.

4. juulil 2002. aastal, mängides Denveri lähistel Green Valley Ranchi väljakul, sooritas Mike Crean 9. rajal, mil pikkust 517 jardi ehk 473 meetrit, suurepärase avalöögi. Pall lendas hõredas õhus kaugele griini suunas ja kadus silmist.

Crean ja tema kolm mängupartnerit otsisid palli tükk aega, kuid ei leidnud. Nõnda võttis Crean kotist uue palli, poetas maha ja lennutas raud-3 kepiga 230 meetri kauguselt griinile.

Griinil lipu juurde minnes märkasid mehed augus palli. See oli Lady Precept 00-MC, millega Crean avalöögi sooritas. Seesama naistele mõeldud pall, mida kasutasid pika löögiga mängijad.

Creani avalöögid lendasid tavaliselt kaugele, mõnikord enam kui 300 jardi, aga lüüa 517 jardi kaugusele… Asja muutis delikaatseks tõsiasi, et mitte keegi ei näinud, kuidas pall auku läks.

Väidetavalt olla Crean pool aastat otsinud selgitusi, sest ei uskunud, et suutis nii kaugelt palli auku kupatada. Ent ühtki tõepärast selgitust, kuidas pall muul moel auku sattus, ta ei leidnud.

Igatahes registreeris Crean imelöögi ning USA golfiregister tunnustab seda kui maailma pikimat hole in one’i. Paraku ei taha maailm seda tunnustada.

Ka ei tunnustata pikimaks hole in one’iks 1995. aastal Inglismaal Teign Valley väljaku 17. rajal löödut. Too rada on küll ametlikult 495 jardi (452 meetrit) pikk, kuid mitte isegi dog-leg, vaid hobuseraua kujuline ning vahemaa avalöögikoha ja griini vahel märgatavalt lühem. Nii saatiski Shaun Lynch palli teele raud-3 kepiga.

Samal põhjusel pole Arkansases Hope’i väljakul Larry Bruce’i löödud hole in one ajaloo pikim – rada on küll 480 jardi (439 meetrit), kuid üsna järsk dog-leg.

Sestap peetakse pikimaks otse auku läinud avalöögiks 2007. aasta 13. veebruaril Bret Melsoni sooritust Hawaii Ko’olau väljakul. Pall läbis par-4 rajal 448 jardi (409 meetrit), enne kui auku vajus.

Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
Fotod: Mati Hiis, Lembit Peegel, erakogud

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga