Hanno Kross: Golf on tarkade inimeste mäng

0
Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Jõelähtmel asuva Estonian Golf & Country Club’i juhataja Hanno Kross ütleb meie vestluse alguses, et tema tee golfini oli imelihtne: „Kandideerisin Jõelähtme tegevjuhiks, kandidaate oli vist üle 200 ja võitsin konkursi.“ Hanno alustas golfi ga 2009. aastal, kui asus juhtima Estonian Golf & Country Club’i. EGCC omanike ja nõukogu esimehe Mait Schmidti poolt oli väga julge otsus võtta golfi klubi juhtima mees, kes ise golfi ei mängigi.

Hanno sõnul oli tema põhiline eesmärk ikkagi turundada golfi ning pakkuda pidevalt paranevat teenindust. „Golfi spetsiifi kat annab sinna juurde ära õppida. Nüüd, kui käib kuues aasta, siis muidugi tagantjärele vaadates oleks olnud hea, kui mul oleks olnud rohkem infot näiteks väljaku kvaliteedi osas, aga olen viie aastaga mänginud 85 erinevat väljakut üle maailma ja selles suhtes arenesin ruttu,“ alustab mees juttu golfist ja oma tööst. „Tekkis visioon ja kindel teadmine, mida ma Jõelähtmel näha soovin.“

Hanno sõnul on hästi hea teha tööd omanikega, kes ei karda tulevikku vaadata: „Meil on järgmisel viiel-kuuel aastal nii palju plaanis, et EGCC’s töötades ei tohiks ühelgi töötajal igav hakata ja arenemisruumi on meil kõigil iga päev.“ Hannole tundus golf huvitav – tegemist on siiski ikka veel täna väga algusjärgus oleva alaga ning nii saab mees anda oma panuse millegi ülesehitamisel: „Neid  alasid ei olegi elus väga palju, kus selline võimalus on.“

Enda kohta ütleb mees, et golfis tal ambitsioonid puuduvad – on mänginud korra 84 lööki ja kui saab mänguringi alla 90 löögi, on ta väga õnnelik. „Hiljuti USAs mängisin 88 lööki võõral väljakul – minu jaoks super tulemus! Aga ma olen oma sportlikud eesmärgid täitnud 15 aastat tagasi: olen 38 korda kokku Eesti meister jalgrattaspordis erinevates vanuseklassides. Ma tean, kus mu võimete piir on sportlikus mõttes. Täna püüan lihtsalt nautida, kui mulle on antud võimalus üks mänguring mängida.“
 
Euroopa TOP100 väljaku hulgas

Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Hanno meenutab oma algust golfi väljakul. „Loomulikult on 2500 Eesti golfi mängijaga äärmiselt keeruline leida piisavalt vahendeid väljaku hoolduseks ja teeninduse maailmatasemele viimiseks, aga mulle tundub, et iga aasta oleme natuke teinud jälle edusamme ja kõik vahendid, mis tulevad, lähevad jälle tagasi väljaku kvaliteeti ja inimestesse.“ Mõnes muus ettevõttes võiks see ehk tähendada juhtide lollust, kuid Hanno on väga uhke, et viimase nelja aasta jooksul, aastaks 2014 on ta suutnud väljaku hoolduskulusid suurendada kolm korda. „Õppida on veel väga palju – tänu koostööle European Touriga ja maailmas ringi liikumisele näen pidevalt, mis tasemel maailma parimad golfi klubid on nii kvaliteedilt kui ka teeninduselt ning endal on väga konkreetne pilt silme ees, millisena EGCC-d näen. On ka asju, milles oleme paremad kui maailmas tuntud ja tugeva ajalooga klubid, aga väga palju on veel minna. See, et meid on kolm korda valitud Mandri- Euroopa TOP 100 väljaku hulka, on hea tunnustus, kuid ka kohustus pakkuda siin Eestis maailmatasemel kvaliteeti.“

Jõelähtme klubiliikmed ja külalised ootavad neilt Hanno sõnul sama, mida on kogetud ise üle maailma ja see on suur käimalükkav jõud!

Golf on Hanno jaoks tarkade inimeste mäng – väljakul pead sa eelkõige endaga hakkama saama: „Sa pead suutma olla enda emotsioonidest üle ja viima ellu plaani, vajadusel plaani korrigeerima vastavalt väljaku tingimustele, ilmale ja muule. Täpselt nagu muudel aladelgi elus, on see siis tööl või eraelus.“

Eestis maailma suurim golfi mängijate kasv 

Eelmisel aastal võttis Hanno oma soovil ja riskil tööle inimese, kelle eesmärk on üheksast viieni aidata inimestel golfi juurde jääda. „Ehk kõik, kes on teinud näiteks viimasel kahel aastal green cardi, võtame neil käest kinni ja üritame tuua nad väljakule, kui nad veel tulnud ei ole. Anname neile võimaluse mängida, teeme mentorringe ja aitame kaasa, et neil oleks kergem alustada. Võtsime eesmärgiks tuua meie 9-rajalisele Stone Course’ile aastas 100 uut inimest, senise 30–40 asemel.“ Reaalne tulemus oli 130 uut klubiliiget! Hanno arvab, et Eesti golfi probleem on olnud aastaid see, et me küll teeme väga hästi green cardi kursuseid, kuid seejärel oleme jätnud inimese üksi. „On nii palju takistusi, miks inimene ei alusta (aeg, raha, oskused, hirm jpm). Põhimõtteliselt annab inimestega suheldes enamiku hirme maha võtta, teha neile selline pakkumine, et rahaliselt on golf võrreldav ükskõik mis harrastusega ning kellel põhiprobleemiks on ajapuudus, näidata neile, et golf võib olla ka 9 rada hommikul 1h ja 20 minutit ja oled kella üheksaks või kümneks tööl.“ Kindlasti jätkavad nad seda tööd ka sel aastal ning Hanno usub, et see, mis tulemuse eelmisel aastal Jõelähtme tegi ning ka Niitvälja kogemus, kus nad otsustasid green cardi kursuse pikemaks ja põhjalikumaks teha, aitas inimesi golfi juurde jäämise osas oluliselt kaasa. „Eesti golfi s kasvas eelmisel aastal mängijate arv ainuüksi tänu Jõelähtme ja Niitvälja tegevusele suurusjärk 200 inimese võrra, mis on üle 10% kogu mängijate arvust – see on Euroopas suurim kasv. Liites ka teised klubid juurde, oli mängijate kasv tõenäoliselt 15% lähedale, mis on maailmas üks suurimaid kasve!“

Golf = tervis

Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Foto: Margus Vilisoo / Ajakiri Golf

Hanno on uhke, et tema meelest on inimeste arusaam golfist viimastel aastatel muutunud ja seda üsna olulisel määral. „Oleme püüdnud ka seda viimasel viiel aastal ise tugevalt kommunikeerida, et golf on kättesaadav paljudele ning põhjusi, miks golfi mängu harrastada, on väga palju. Sooviksime tulevikus rõhku panna ka rohkem tervislikkuse aspektile, sest sellest ei ole avalikkuses palju räägitud, kui hea on golf näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks.“ See, et keskmiselt elab golfi mängija mittegolfi mängijast viis aastat kauem, seda tasapisi juba teatakse, aga palju tööd on mehe meelest siin veel teha, et võtta maha hirme golfiga alustamisel.

„Mina usun, et terviseaspekt on kõige olulisem ja läheb korda vanuses 40–65 potentsiaalsetele mängijatele. Noorte ja laste osas rõhutame ausust, austust, traditsioone ja käitumist – golf annab noorele kogu eluks väga hea vundamendi.“ Hanno soovitaks kõikidel golfi mängijatel tuua oma laps või lapselaps golfi väljakule treeningutele. Mitte sellepärast, et temast golfi mängija saaks, vaid et tal kinnistuksid olulised väärtused eluks, mida golf annab – endast ja teistest lugupidamine, enda ja teiste vastu aus olemine, väärikus. Golfi teemal müüte murda saab Hanno arvates vaid suure töö ja ajaga. „Isegi Suurbritannias, kus golfi mängijaid on ligi 4 miljonit, peetakse seda veel mõnes kohas elitaarseks alaks, kuigi tegemist on pigem rahvaspordiga.“ Oluline on Hanno meelest ka golfi – mängu etikett kui selline. „Etikett on ju tegelikult viisakus ja austus teiste inimeste vastu. Ma ei arva, et etikett ja reeglid on asjad, mis inimesed golfi juurest eemale peletavad. Aga samas võivad maailmas traditsioonid arengu puhul ka pärssivaks mõjuriks olla – Eestis on meil võimalik muidugi palju asju muuta ja kiiremini kui pika ajalooga golfi riikides.“ Hanno toob näiteks T-särgi lubamise väljakul. „Tõenäoliselt peab tulema väljakuid, kus saab mängida vajadusel T-särgiga ja samas on klubisid, kus madala soki või lühikeste pükstega mängida ei või. Vaja on suuremat eristumist ja seda üle maailma, et golf oleks kättesaadavam erinevatele
gruppidele.“
 
Estonian Golf & Country Club’i tulevik

Hanno räägib ka Jõelähtme tulevikuplaanidest: „Meil on valmis alles esimene
etapp. Plaan on pikemas perspektiivis Jõelähtmes anda võimalus mängida 2 x 18 rajalisel väljakul ning lisaks Eesti mängijatele pakkuda võimalusi ka väliskülalistele – kõrgetasemelist majutust ja muid lisateenuseid.“ Uuendused toovad kaasa ka muutusi. Hanno sõnul seestpoolt vaadates uusi standardeid nii teeninduses kui väljakuhoolduses, väljastpoolt vaadates loodetavasti läbi aegade parima väljaku ja palju naeratusi nii töötajatelt kui klientidelt. „Selle nimel vähemalt igapäevaselt töötame.“

Hanno räägib ka oma unistuste golfi – keskusest: „EGCC tulevikuvisioon on päris lähedal sellele. Mis puudutab väljakuid, siis sooviks kindlasti näha ka 6- või 9-rajalist PAR3 väljakut, kus algajatel või näiteks vanaisal ja lapselapsel oleks võimalik koos aega veeta,“ alustab ta. „Tänapäeva väljakud lähevad järjest pikemaks ning raskemaks – paljud ei suuda enam mängu nautida. Klubiline tegevus oleks väga oluline, et inimesed tunneksid ja vajaksid sotsialiseerumist. Klubi selle paremas mõttes, kus golf oleks liikmeid ühendav asi, aga põhiline oleks omavaheline suhtlus ja sotsiaalne tegevus. Koht, kus oleks peredel hea ja rikastav olla.“
 
Golf peab tulema ajaga kaasa, muidu hääbub

Hanno lisab, et mis puutub uuendustesse, siis nemad pole risti ette löönud ühegi uue mõtte osas. „Samas püüame näidata ka teed ning tuua oma tegevusega Eestisse golfi traditsioone ja -ajalugu. Uuendused ja traditsioonide säilitamine ei pruugi olla vastuolulised mõisted ning traditsioonide hoidmine ei tähenda kindlasti arengus paigalseisu, mis on teatavasti tagasiminek.“ Üldisemas plaanis uuendustest rääkides ütleb mees muiates, et isegi viimase viie aasta jooksul on olulisel määral muutunud näiteks riietus. „Rickey Fowlerit ei oleks keegi ette kujutanud kümme aastat tagasi. Jalanõud on juba sellised, millega kümme aastat tagasi sõideti rulaga pigem. Kõige suuremad muudatused on järgmise viie aasta jooksul tehnoloogilised ja võitlus selle üle, kas seda lubatakse või mitte.“ Need vidinad, mis Hanno väitel meil taskus on, muudavad mängu drastiliselt. „Juba täna on olemas kiibid pallides ja keppides, kust saad löögi ajal kogu info endale telefoni, mis nurgaga ja kiirusega tabasid, kuhu pall maandus jne. Näeme tugevat vastasseisu kindlasti, kus võitjatena tõenäoliselt tulevad välja golfi väljakute omanikud, kelle jaoks äriliselt on ülioluline mitte kaotada ühte generatsiooni – ja see juhtub, kui tehnoloogiliselt käime tagurpidi, mis golfis pigem täna toimub. Aru peab saama muidugi ka R&A’st ning amatöörspordi eesmärkidest – golf peab jääma golfi ks selle parimas mõttes, mitte muutuma arvutimänguks ja tehniliste vahendite omavaheliseks võitluseks – kõige tähtsam on mängija enda oskused. Hanno arvab, et tõenäoliselt näeme järgmise 10-20 aasta jooksul palju uusi arendusi, kus väljakud positsioneerivad ennast oma otsustega ise, kas seal mängitakse traditsioonilist golfi nagu me täna seda tunneme, või näiteks pallidega, mida ei pea otsima metsast (väljaku hoolduskulud on oluliselt madalamad), sest telefon leiab need üles ning ala harrastatakse näiteks T-särgiga ja kunstmuruga väljakutel. Kokkuvõttes usub Hanno, et see on ainult golfile kui spordialale kasulik – rohkem inimesi leiab tee spordiala juurde, nad on tervemad ja õnnelikumad ning mängijatel on valikuvõimalust rohkem, kui kunagi varem ajaloos.

Tekst: Dagmar Reinolt
Fotod: Margus Vilisoo / MxM Stuudio

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga