Hannes Võrno on tagasi! Kuidas möödusid Võrno esimesed golfitrennid?

0

Foto: ajakiri Golf / Rasmus Kooskora

Hannes Võrno on tuntud kaitseväelase (auastmelt kapten), näitleja, meelelahutaja ja telemehena, kuid vähem teatakse tema elust näiteks seda, et ta on läbi teinud avarii mootorrattaga, 9 aastat tagasi mängis mees golfi, jättis selle tookord katki ja nüüd on ta otsustanud golfi juurde naasta. Ja mitte ainult mänguväljakule toksima, vaid Hannes hakkas ka aktiivselt Torel Neideri juures golfitrennis käima ning lubab oma golfiponnistusi ka ajakirja Golf vahendusel avalikkuse ette tuua. Aastase projekti kell läks käima 1. augustil ja on aeg anda sõna nii taasalustavale golfarile kui ka tema treenerile.

Hannes, milline nägi välja esimene trennipäev?

Kõige esimeseks trennipäevaks pidasin ma ise kõige esimest kohtumist treeneriga. Tegelikult oli see alles üksteise tundmaõppimine ja vanade asjade ülevaatamine. Mulle läks see üle ootuste täitsa libedalt – ma arvasin, et olen kõvasti rohkem roostes ja kõvasti saamatum. Kiidan treenerit ja tema väga head oskust selgitada asju väga lihtsate näidete ja kujunditega. Tundus, et sain vähegi ligemale sellele, mida taotlesin, ja see oli tore tunne.

Juba peale kolmandat trenni pidin tõdema, et mulle meeldivad need hetked, kui treener ütleb selja tagant „Väga hea!“, „Super!“ või midagi sellist, juba see annab tohutu motivatsioonilaksu. Nii nagu pärast esimest, teist ja kolmandat trenni – ma võtsin lihtsalt kätte ja läksin tegin viimased 3 rada ehk siis 16., 17. ja 18. rada veel läbi ja see andis metsikult hea tunde. Ka treener küsis korduvalt „Tõsiselt mõtled? Päriselt ka?!“, millele vastasin „Jah, päriselt mõtlen! Tõsiselt mõtlen!“

Mille kohta treener ütles „väga hea“ või „tuli välja“?

Ta ütles nende asjade kohta, mis on nii-öelda raudreeglid, näiteks kepilabaga palli õige punkti tabamine ja korralik swing, ning veel ka kiitis ilusa kaarega, mitte liiga jõulisi, keha lõpuni pööramisega lööke. Need on asjad, milleta ma vanasti lõin juhuslikult normaalselt, aga nüüd teen ma neid nii-öelda teadlikult. Üle ma ei mõtle ja siis tulevadki mul enda jaoks juba täitsa kobedad löögid välja. Veidi õnnestus ka juba neid lööke, mida tahtsin lüüa lähemale, nii ka lüüa, ja neid lööke, mida tahtsin kaugemale lüüa, neid õnnestus lüüa kaugemale. Ausalt öeldes on mul enda edenemisest täitsa hea tunne – ootan juba kirega järgmisi treeninguid.

Mainisite ka ülemõtlemist – kuidas te hoiate ennast trennis ülemõtlemise eest?

Kõige parem näide on see, nagu kunagi sai küsitud peomeeleolus ühelt väga kihvtilt kitarristilt, kes mängis ühes bändis, kus bänd oli tema levelist ilmselgelt 10 levelit allpool, et kuidas ta seda suudab või miks ta seda teeb. Ta vastas selle peale, et ei noh, kui kontsert algab, siis ma lihtsalt lülitan aju välja ja kidra sisse, ja kui kontsert läbi saab, siis lülitan jälle aju sisse ja kidra välja. Ma arvan, et minuga on samamoodi – ma lihtsalt lülitan oma mingisugused lollid mõtted peast välja ja ei mõtle üldse mitte midagi. Lihtsalt on ja off ja ongi kõik.

Võrrelge 9 aasta tagust aega ja treeningute esimesi päevasid? Olete mitu korda maininud, et teil on juba tekkinud mõnus fiiling ja kirg tänu sellele, et mäng tuleb välja. Mida te tegite siis 9 aastat tagasi valesti?

Ma arvan, et ma ei saa ennast süüdistada, see oleks endale haiget tegemine ja ükski inimene ei pea endale haiget tegema – see on ebanormaalne. Ütlen pigem seda, et 9 aastat tagasi olin ma veel suhteliselt värskelt avarii teinud ja ma olin veel natukene katki – mu käsi oli selline, nagu ta oli, ja mu selg oli enne seda kaks korda opereeritud jne jne. Seal oli terve rida mingisuguseid asju, mille olid mulle 3-4 aasta jooksul pärast arstide käe alt läbi käimist tekitanud mugavusasendid ja nii-öelda enese hoidmise viisid. Need tekkisid golfi harjutades – ma ei saa seda mängimiseks nimetada, väljakul olemiseks ja niiöelda kepiga kõplamiseks aga küll. Ma kartsin oma seljale ja oma küünarnukile haiget teha – ühesõnaga, ma kartsin nii kohutavalt haiget saada, et ma hoidsin ennast lihtsalt nagu puukaigast ja üritasin teha selliseid liigutusi, nagu teised teevad, aga see kõik oli absoluutselt prügi ja solk. Praegu saan öelda, et tõenäoliselt on siin olnud oma teene ka sellel, et ma olen võib-olla nendest 10 aasta tagustest traumadest üle saanud ja julgen oma keha natukene rohkem usaldada. Selle usaldusega tulebki ka see tunne tagasi, ma tean, et ma ei saa ennast süüdistada, et ma siis tegin midagi väga valesti. Ma lihtsalt hoidsin ennast rohkem, aga nüüd ma ei pea sellele nii palju mõtlema – see aitab väga palju kaasa.

Golfist rääkides on kõige suurem probleem aeg. Kust võtta see aeg, et veeta 9 raja puhul 2 tundi ja 18 raja puhul 4 tundi väljakul? Kuidas teie selle aja leiate?

Lisaks veel sinnasõit ja tagasisõit samamoodi, eksju! Eks ta üldiselt on selline asi, et ma jagan väga seda seisukohta, mida ma hiljuti kuulsin ühelt oma väga toredalt ja armsalt sõbralt, kes ütles, et miks me peame tegema oma igapäevaseid töökoosolekuid kusagil kontoris? Miks me peame istuma laua taga, sööma küpsiseid ja jooma kohvi ning näitama seinale pilte? Kui me tahame asju arutada ja otsustada, siis me teeme niimoodi, et ma ütlen sellele tüübile: kuule, kas Sinu jaoks on nagu väga imelik ja nõme, kui ma palun, et kui meil on mingi asi, mida me saame nagunii tund aega arutada, siis äkki sõidaks kuskile Tammsaare tee või Pärnu maantee otsa ja teeks mingi 7 kilti kepikõndi või läheks mängiks 9 rada golfi? Selle aja jooksul me saame olla värskes õhus, me saame hoolitseda oma tervise, oma füüsise eest, ja samas me saame tegelikult üsna paljud asjad palju lihtsamalt, palju kontsentreeritumalt värskes õhus ära ajada! Selles mõttes julgen küll julgustada inimesi – ja ma ise kavatsen seda ka tulevikus kindlasti teha – kui on keegi, kellega, ma ajan äriasju, siis ma ütlen, et lähme mängime hommikul golfi ja me saame selle 2 tundi aega kokku hoida. Ning ma pigem jätan selle raha golfikeskusele kui Savisaarele selle parkimise eest. Päriselt!

Hannes Võrno tagasitoomine golfimaastikule on usaldatud treener Torel Neideri kätesse, kes on paljude golfarite teejuhatajaks olnud ja teab, kuidas läheneda päris algajale või siis golfimängijale, kes vajab vanade tarkuste taaselustamist. Toreli arvates on Hannese üheks eeliseks sõjaväeline taust, mis aitab jõudu õigesse kohta suunata.

Hannes Võrno tuli tagasi golfi juurde. Kuidas tal esimesel päeval trenn läks?

Väga hästi läks. Esimesed paar minutit oli taaskohtumine golfikeppidega, aga peale lihtsat selgitust, kuidas pall lendu saada, läks meil väga hästi.

On ta hea õpilane või tahab vastu ka vaielda?

On väga hea õpilane. Kui küsimusi on, siis alati küsib, ei jää ise midagi mõistatama ja temaga on väga hea koos töötada.

Kas treenerina vaadates oli ka juba häid eeldusi, mida võibolla ei tea täna Hannes isegi või mida te märkasite tema esimestes trennides?

Eks iga inimene on ju erinev. Mingid eelised tal seal kindlasti on, kuna ta on sõjaväelise taustaga – ta on tugevama kehaehitusega ja oskab jõudu õigesti rakendada, juhul, kui seda vaja on.

Kas nende kolme trenni päeva jooksul oli ka midagi sellist, mis teid väga väga rõõmustas, et tuli väga hästi välja?

Esiteks juba see rõõmustas, et Hannes golfi juurde tagasi tuli! Positiivne on see, et kuna me mõlemad jagame sarnast huumorimeelt – sellist, mida tavaeestlane võib-olla tihtipeale ei mõista, siis leidsime kiiresti ühise keele.

Edasisest plaanist – me jälgime teid igakuiselt – milline saab olema Hannes Võrno järgmise kuu treeningplaan?

Pigem selline üleüldisem, kus põhirõhk läheb baastehnikale ja põhielementidele. Kui näiteks esialgne kindlus on tavalise löögiga erinevate keppidega või tavalise täislöögiga olemas, siis saab sealt edasi minna juba spetsiifilisemaks. Kuna meil eesmärk ei ole Eesti meistritiitel, vaid inimene tahab hakata golfi nautima, siis on ka natukene lihtsam temaga tööd teha.

Kas on püstitatud ka eesmärk, kuhu maale peate olema jõudnud esimese kuu lõppedes?

Ei, me mingisuguseid numbrilisi eesmärke ei pannud. Meie ainuke eesmärk ongi see, et iga löök oleks arusaadav – kui läheb hästi, siis miks ta läks hästi, ja kui läheb halvasti, siis miks ta läks halvasti. Et see arusaam Hanneses endas tekiks.

Monika Kuzmina 

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga