Griinide kuningas

0

Griinide kuningasKuressaare golfiväljaku greenkeeper Andres Sepa õigustab oma ametinimetust Eestimaal rohkem kui keegi teine. Sest nii suuri ja reljeefseid griine mujal pole. „Tõsine töö on griinidega tõesti, neid on kokku 1,8 hektarit. Ent asi on seda väärt. Võimsad griinid on meie väljaku eripära.”  Oleks müts, võtaks selle Sepa ees maha. Kuigi alles maikuu esimene pool, on väljak piinlikus korras. Fairway on tihe ja rohetab justkui lõunamaal. Mehed, kas Saaremaal talve polegi?

Just griinid on meie väljaku omapära.

Sepa muigab. „Tänavu oli Saaremaal ränk talv, vanemadki inimesed ei mäleta seesugust. Räägitakse kasvuhooneefektist, aga Saaremaale pole see efekt miskipärast jõudnud. Jama algas sügisel, kui meri hoidis pinnase sooja, kuni paks lumekiht selle kattis. Muidugi tuli lumeseen griinidele kallale. Ent ei hullu, saame kahjustused peagi likvideeritud.”

Veebruaris tegi Sepa aga säärase tembu, et puistas liiva lumele. Tulemus oli kaks ühes: rajad said liivatatud ja päike sulatas lume kiirelt ära. „Meil oli rajad puhtad, Otepää väljakul samal ajal lund meetri jagu,” on Sepa põhjusega uhke. „Paari sooja ööga läks muru kasvama ja nüüd ei saa fairway’dele midagi ette heita.”

Ent siiski… See pole tavapärane, et maikuu keskel fairway rohetab. Miks nii?

AndresSepa„Meie muru pole külmale nii vastuvõtlik. Muru liik on… Ah, las jääda midagi ka greenkeeper’i saladuseks,” püsib Sepa tüüne.

Saaremaa on Saaremaa. Siin valitsevat teistsugune kliima kui mandril. Talv saabub hiljem ja kevad samuti. Vähemalt golfiväljakule, selgitab Sepa. „Kui novembris mängimas käime, on muru roheline. Meri hoiab õhusooja. Kevadel taas tuleb merelt külma. Justkui läbi koridori puhub väljakule. Tuleb õppida, kuidas rajad talve järel võimalikult kiiresti korda saada. Poleks lumeseent, oleks mais griinid juba väga head. Fairway on niikuinii. Loodusega tuleb lihtsalt koostööd teha.”

Kuressaare väljakule iseloomulikud tuuled ja palju vett on looduse poolt, griinid aga inimkäte looming. Sepa tunnistab, et griinide korrashoiule kulub palju raha ja aega, kuid asi on seda väärt.

Griine on kokku 1,8 hektari jagu ning need on kartulikrõpsu-laadsed, nagu väljakurahvas kirjeldab. „Kohti, kuhu auk teha, on palju ja tänu griini suurusele saab muuta raja raskust ja iseloomu. Just griinid on meie väljaku omapära.”

Kuressaare väljaku arhitektuur on küll suurepärane, ent perfektsust, nagu ütlevad filosoofid, kohtab vaid muuseumis. „Mõtteid väljaku muutmiseks liigub, kuid laseme radadel kümmekond aastat küpseda, siis vaatame edasi,” tõdeb Sepa, näidates sellega, et jutud inimloomuse püüdest otsida täiuslikkust vastavad tõele.

Tekst: Jaan Martinson
Fotod: Mati Hiis

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga