Golf Kariibidel ehk kuidas ma kogemata PGA Tourile sattusin

0
Foto: Zoran Grojic

Foto: Zoran Grojic

Et pealkiri liiga õhtulehelik ei oleks, tuleb kohe alguses täpsustada, et PGA Tourile sattusin pealtvaatajana. Juhtus see aga ühel kenal märtsikuu päeval, kui kevadised päikeseotsingud olid mind viinud Puerto Ricole. Sõites oma peatumispaiga poole, märkasin mõned kilomeetrid enne kohale jõudmist maantee ääres PGA Touri silte ja suunaviitasid. Mäletan veel end mõlgutamas mõtet, et näed kui tore, tulen puhkusele ja samas kohas on väljak, kus PGA Touri võistlusi peetakse.

Mõte tuli paar päeva hiljem uuesti pähe ning otsustasin uurida, et millal siis Puerto Ricos tuuritatakse. Üllatus oli meeldiv, kui PGA kodulehelt vaatasid vastu just sama nädalavahetuse kuupäevad ning sellega muutus kohe ka reisigraafik, mis oli algselt golfivabana planeeritud.

Puerto Rico Open

Ei juhtu just tihti, et juhuslikult satud nii heal tasemel golfivõistlusele. Minu jaoks oli see üldse esimene kord vaadata otse väljakul golfitippude (nende, kes seda raha eest teevad) mängu. Samal ajal PR Openiga toimus ka WGC turniir Miamis, kus mängis golfimaailma koorekiht, kuid FedEx Cupi top-100 mängijaid oli kohal siiski paras hulk ja 3 500 000 dollarit on igati korralik auhinnafond, mille nimel pingutada. Tuntud tegijatest olid kohal nt kolmteist tuurivõitu saanud David Toms, Jaapani tulevikulootus Ryo Ishikawa, Euroopas paar tuurivõitu saanud ning Euroopat Ryder Cupil esindanud belglane Nicolas Colsaerts, 2009. aastal PGA Championshipi võitja Y.E. Yang, 2008. aasta Mastersi võitja Trevor Immelman, korduvalt Euroopat Ryder Cupil esindanud ning üheksakümnendatel hiilanud Rootslane Jesper Parnevik, siis igas mõttes üks kirevamaid mängijaid John Daly ja veel sadakond head mängijat.

Võistlus peeti kahe väljakuga Trump International Golf Club Championship Course’il, mis asub Puerto Rico põhjarannikul, ulatudes Atlandi ookeanist mägisema sisemaani. Laupäeva ennelõunal, klubi juurde saabudes, suunasid teeviidad suurele parklaks kohandatud heinamaale, mis oli sisuliselt tühi. Paarkümmend autot tekitasid kahtluse, kas on ikka õige koht ja kas ikka on tegu golfi suurvõistlusega. Oli ikka, lihtsalt mõistlikud inimesed ei trügi seal väljakule keskpäevase lõõskava päikesega, vaid saabuvad ajaks, mil esimese otsa võistlejad hakkavad oma mänguringi lõpetama.

Pilet ostetud (päevapilet oli 20 dollarit), saadeti mind tagasi parklasse, sest fotoaparaati ei lubata võistluse ajal kasutada. Mõneti veider, kui arvestada, et võistluse üks peamistest eesmärkidest on saareriiki maailmale tutvustada. Turniiri nimisponsorgi on seepuertorico.com. Õnneks on ju taskus telefon, millega mälestuseks paar klõpsu teha, kuid ka nende kasutamine pildistamiseks oli võistluse ajal keelatud ning nii mõnegi inimese suunas vibutasid korraldajad hoiatavalt näppu, kui keegi püüdis hõlma alt mängijaid jäädvustada.

Klubihoone juures olid sponsorid üles seadnud oma telgid kaubanduse ja toitlustusega. Kogu väljak oli kaetud WiFi-ga ja “lihtrahvale” olid tribüünide alumises osas vabad istekohad. Ühesõnaga oli see koht rahvapidustusteks valmis. Pärast väikest ekslemist klubi territooriumil õnnestus leida ka esimene avalöögiala ja sai välja valitud flait, milles veidi tuntumad nimed ning nendega siis paar rada kaasa longitud. Eks telekast on kõik golfisõbrad näinud, kuidas hea mäng käib, kuidas löögiks valmistutakse ja mängu- või löögiplaani tehakse. Nüüd lisandus sellele värskelt niidetud muru lõhn, imepärased vaated vihmametsadele ja ookeanile ning auku kukkunud palli kõrin “topsi” põhjas.

Mõnusalt veedetud poolpäev ja kübeke inspiratsiooni olid päeva saagiks. Tegelikult ka üks rough’i eksinud pall.

Areeni (18. raja griini ümber olevad tribüünid) juurde tagasi jõudes oli nüüd juba näha, et tegu on ikkagi suure rahvaüritusega. Klubisse viival teel lookles pikk saba autodest, siis “karjamaa”, mis aastate pärast peaks olema kaetud villadega, oli täis pargitud ning pealtvaatajad, vankris lastest kuni vanuriteni, olid täitnud tribüünid ja klubihoone ümbruse. Väidetavalt külastas turniiri nädala jooksul u 60 000 pealtvaatajat ehk siis meie mõistes paras Õllesummer… Loe edasi ajakirjast Golf!

Tekst ja foto: Zoran Grojic

Telli ajakiri SIIT!
Fingler asub SIIN!

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga