Eesmärgid lähiaastateks: rohkem mängijaid ja Eesti golfar olümpiale

0

Eestigolfar1. Mis on golf ja mis on Eesti Golfi Liit?

Golf on sport. Golf on nii tippsport kui ka harrastussport. Golfi mängivad nii profid kui ka harrastussportlased. Golf on sportlik eluviis ja vaba aja veetmise võimalus.

Ehkki Eestis pole golfil sajanditepikkust traditsiooni, on Eesti golf arenenud sedavõrd kiiresti, et juba on sirgunud esimene lootustandev profigolfar, kes võiks tugeva töö ja hea õnne korral maailma tippude kannule jõuda. See pole sugugi utoopilisem unistus ega hullem idee, kui näiteks tennises maailma paremate hulka jõuda.

Eesti Golfi Liit on spordialaliit, s.o spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid.

EGA, IGF ja R&A liikmestaatus

• peamiselt EGA Handicapi ja Course Ratingu süsteemi haldamine
• golfimängijate HCP pidamine, selle õiguse tagamine, väljakute reitingu tagamine
• HCP haldus on delegeeritud liikmesklubidele ja õigustatud klubidele

Maakeeli öeldes: Eesti Golfi Liit on liikmesklubide vabatahtlik ühendus, et arendada golfi kui spordiala ning ühendada Eestis golfiga tegelevad spordiklubid. Töö on eeskätt suunatud golfi arendamiseks ja edendamiseks, aga ka ühistegevuseks ja heategevuseks.

Eestis tegutseb seitse golfiklubi – Estonian Golf & Country Club, Haapsalu Golfiklubi, Otepää Golf Club, Saaremaa Golfiklubi, Suuresta Golfiklubi, Tallinna Golfiklubi ja Valgeranna Golfiklubi – ja on kaheksa väljakut.

Esimene golfiklubi Eestis asutati 1992. aastal ja esimese golfiväljaku rajamist alustati Niitväljale 1993. aastal. Vana golfimaailmaga võrreldes, kus esimene golfiklubi asutati 1744. aastal, ja isegi, kui moodsa mängu alguseks lugeda eelmise sajandi algust, on Eesti golf justkui alles eile ilma tulnud.

Kui profispordist veidi kõrvale põigata, siis üks ilusamaid traditsioone on suvel, kui Niitvälja golfiväljakul võib imetleda jalustrabavat vaatepilti: golfipalle lennutavad pikkades kleitides ja kübarates daamid. See on naiste iga-aastane stiilivõistlus, kus mänguoskuse kõrval on oluline ka väljanägemine.

2. 60 miljonit versus 6000 mängijat

Maailmas arvatakse olevat u 60 miljonit golfiharrastajat ning umbes 400 miljonit poolehoidjat. Kui protsentides mõelda, siis 1–2 protsenti arenenud riikide elanikkonnast harrastab just seda spordiala. Põhjamaades, kus looduslikud tingimused pole golfiga tegelemiseks sugugi mitte maailma parimad (hooaeg lühike), mängib golfi rohkem kui 130 000 inimest, mis tähendab 2,5 protsenti elanikkonnast. Nii ongi lähiaastate eesmärk kasvatada aktiivsete golfimängijate arvu Eestis 5000–7000 inimeseni. Praegu külastavad Eesti golfiväljakuid rohkem soomlased kui eestlased. Eestis tuleb kevad paar nädalat varem ning seda kasutavad soomlased usinalt ära. Praegu veel mänguruumi on.

3. Lühike ajalugu ja eksitavad müüdid

Tuleb tunnistada, et golfimaailmas on eestlased tõesti uustulnukad. Ajalugu on veidi vähem kui 20 aastat ja ega traditsioone ja saavutusi saagi veel väga olla. Küll on aga jõuliselt arenenud müüdid a la golf on vaid väheste väljavalituste spordiala, mis võtab meeletult raha ja nõuab kohutavalt aega või siis müüt a la golf on väga tehniline ala või et golf on kohutavalt igav.

Müüdid jäägu müütideks.

Kes need vähesed väljavalitud siis oleks? Kui näiteks korvpallis otsitakse pikki ja iluvõimlemises piitspeenikesi, siis golf selliseid tingimusi ei sea. Ole sa pikk või lühike või ole sa kehakujult peenem või kopsakam – ikka oled teretulnud. Golf sobib igaühele ja igale eale. Pole tähtis vanus, sugu ega mänguvilumus. Väljakule pääsemiseks tuleb läbida green card’i kursus.

Golf võtab meeletult raha? Jah, green card’i kursus, varustus ja green-fee maksab, aga mitte meeletult. Mitte nii palju kui näiteks tennis või mäesuusatamine või ratsutamine või iluuisutamine.

Golf nõuab kohutavalt aega? Muidugi nõuab, aga kord nädalaski kolm-neli tundi endale puhkust lubada pole ju patt. Saab töömõtetest lahti ning näed, et kevad on tulnud: rohi on roheline ja linnud laulavad.

4. Eesti golfar olümpiale

See ei ole utoopiline idee, vaid eesmärk, mis jõuliselt noortetööd tehes ja ala arendades ka saavutatav on. Noorte ja laste kaasamine golfi on Eesti Golfi Liidu üks prioriteete ning kindel tee leida uusi golfihuvilisi ning avastada talente.

Eesti golfar olümpiale – sihiks on võetud olümpia aastal 2016 või siis 2020 – ükskord niikuinii.

Riik Rahvastik Golfiharrastajaid %
Rootsi 9 339 000 574 000 6,2%
Soome 5 350 000 132 000 2,5%
Norra 4 900 000 110 000 2,2%
Taani 5 475 000 151 000 2,5%
USA 310 815 000 5 507 000 1,8%
Kanada 31 612 000 368 000 1,2%
Suurbritannia 59 000 000 1 303 000 2,2%
Saksamaa 81 800 000 575 000 0,7%
Hispaania 46 000 000 332 000 0,7%
Iirimaa 6 100 000 321 000 5,3%
Korea 50 000 000 3 000 000 6,0%
Eesti 1 342 000 2 100 0,2%

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga