Golfi-usk ja ajaarvamise algus

Keskealised ja vanemad spordihuvilised mäletavad Kesktelevisiooni spordiülekandeid. Alade valikul valitses püha kolmainsus: jalgpall märkis Isa, jäähoki Poega ja iluuisutamine oli Püha Vaimu eest. Lõuapoolikud nimetasid Vene ajal neid kolme parteilisteks spordialadeks.

Golfi, mida juba varakeskajal Šotimaal mängiti, pidas parteiline sporditeadus arvatavasti imperialismi sünnitiseks. Kuigi kuningas James I, kes golfi Šotimaal 16. sajandil suure au sisse tõstis, ei teadnud imperialismist midagi.

Pole juhtunud kuulma, et golfi Tsaari-Venemaa nooblimas seltskonnas mängitud oleks. Ei tea, kas mõni Liivimaa mõisahärradest oma maadel palli auku lõi. Tennis jõudis Eesti aladele mäletatavasti varem, kui selle spordiala ametlikku algust tähistav aasta 1913 märgib. Selleks ajaks oli Hungerburgis (Narva-Jõesuu) juba mitu aastakümmet mängitud ja Tallinnas Kadriorus ja Harjuoruski väljakud olemas.

Küll on teada, et õlivabrikant William Dunn laskis Kohtla-Nõmmele 1931. aastal ehitada golfiväljaku. On see siis ühe ajaarvamise algus? Dunn polnud eestlane, tema mängusõbradki vist mitte.

Sellepärast tuleb golfi ajaarvamise alguse otsinguil Eestis minna pisut enam kui kaks aastakümmet tagasi, kui Eurospordi telekanal sai siin laiemalt nähtavaks. Ühiskonnas toimusid pöördelised sündmused, aeg oli huvitav: kui paljud viitsisid tollal tugitoolialana tutvust teha võõrapärase mänguga, mille reeglidki olid arusaamatud.

Loe edasi ajakirja Golf 5. numbrist, kuidas Jaan Jürine Eesti golfilugu avastab.